Suurimaks tööandjaks Rootsi noortele saab palgaarmee

Rootsi kaitseminister Stefan Tolgfors, kes kohtus Eesti ajakirjanikega president Ilvese riigivisiidi käigus eelmisel nädalal, ütles, et ajateenistuses kulutati raha lihtsalt valede inimeste peale. Nüüd on sõjaväest kujunemas riigi suurim tööandja just noortele, kelle tööpuudus on viimase kriisi ajal olnud kõige teravam.

Intervjuu Stefan Tolgforsiga.

Miks üldse otsustas Rootsi loobuda professionaalsest sõjaväest?

Sest 70% ajateenijatest ei tahtnud astuda tegevteenistusse. Nad ei tahtnud osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel, saada ohvitserideks ega liituda kaitseliiduga. Miks siis kulutada raha 70% ulatuses valedele inimestele? Ja kuidas leida õigeid inimesi? Tuleb neilt endilt küsida.

Meie uurimiskomitee leidis, et ajateenistusel põhinev süsteem on 2,4 korda kallim kui vabatahtlikkusel põhineva värbamisega süsteem. Nüüd saame raha kulutada inimestele, kes tõesti tahavad sõjaväega liituda.

Viimase kümnendi jooksul on Euroopas juhtunud see, et iga sõduri peale kulutatakse järjest enam raha, sest sõduri kvaliteet on see, mis määrab lahingu tulemuse. Kõik riigid investeerivad järjest rohkem raha väljaõppe ja  varustuse peale nagu pea kõigis muudes valdkondades ühiskonnas.

Kolmandaks tahtsime kaotada meie riigi viimase diskrimineeriva seaduse meeste ja naiste vahel. Ajateenistuse kohustus oli ainult meestel, aga meie tahame värvata naisi ja mehi samasugustel alustel. Meid ei huvita, mis soost sa oled, vaid millist kvaliteeti sa pakud. Me näeme naiste järjest kasvavat huvi ja see on tugev signaal, sest ka kaitsejõud on neist huvitatud.

Neljandaks kui vanasti käisid sõjaväes kõik noored mehed, siis viimaste aastate jooksul kõigest 5%. Seega seadus sundis 5% noortest meestest sõjaväkke tulema, isegi kui nad seda ei taha. Samal ajal oli tuhandeid, kes seda soovisid, kuid kellele ei olnud see lubatud. Nii et see süsteem oli end ära elanud ja oli külma sõja aegne süsteem.

Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet kirjutas hiljuti, et olete oma värbamisplaanist maas.

Ma ei nõustu selle artikliga. Kahe esimese taotlusvooruga on meil baaskursusele seitse korda rohkem taotlusi kui oli kohti.

Täistööajaga sõdureid oleme värvanud vastavalt plaanile, see ajaleht kirjutas aga sellest, et osalise tööajaga sõdurite värbamisel on kaitsejõudud planeeritust maas. Seda ühel kindlal põhjusel: vajalikud seadusemuudatused ei ole veel jõustunud, aga see juhtub vähema kui aasta jooksul. Kaitseväe juhataja hinnangul jõuavad nad värbamisplaanis järele kohe, kui muudatused jõustuvad.

Teiseks ei ole sõduritest Rootsi kaitseväel puudust, sest viieaastase perioodi jooksul vahetame kogu ajateenijate süsteemi välja palgaarmee vastu. Me alustasime 100protsendiliselt ajateenijate ja mitte ühegi palgatöölistega ja lõpetame vastupidises situatsioonis. Teeme seda viie aasta jooksul ja neli aastat on veel ees.

Eestis oli majandusbuumi ajal probleemiks, et ei olnud piisavalt inimesi, kes oleksid olnud huvitatud professionaalsest sõjaväekarjäärist. Kas Teie olete sama märganud?

Meil on olnud kaks värbamisvooru ja seda viimase kuue kuu jooksul, nii et viieprotsendilise majanduskasvu ajal saime seitse korda rohkem avaldusi. Probleem, mis Rootsis aga endiselt eksisteerib, on see, et meil on palju noori töötuid inimesi. See on ühiskonna jaoks laiemalt üks suurimaid probleeme. Järgmiste aastate jooksul palkame meie 16 000 inimest ja saame sellega suurimaks noorte inimeste tööandjaks.

Kuid eesmärk ei ole palgata neid eluaegseteks sõjaväelasteks. Vastupidi, leping sõlmitakse neljaks-kuueks aastaks, sest me leiame, et on hea, kui ühiskonna ja kaitseväe vahel toimib loomulik liikumine.

Kas te soovitaksite palgaarmeele üleminekut oma naaberriikidele nagu Eesti ja Soome?

No Euroopas läheb seda teed üle 20 riigi. Saksamaa on valinud täpselt sama tee ja meie eksperdid on praegu seal. Kuid see otsus oleneb igast riigist endast. Otsus peab põhinema rahva suurusel ja värbamisvajadustel ning sellel, kas armee osaleb rahvusvahelistel operatsioonidel.Aga ma ei saa tõesti öelda, milline lahendus on Eesti jaoks parem, vaid rääkida ainult, miks Rootsi seda tegi.