Reisimisest saadav nauding devalveerunud

OÜ Saaremaa Reisibüroo juht ja omanik Marvi Ehte meenutab, et 1990ndate alguses oli turismi vallas tegutsemine üsna keeruline. "Tegutsesime Saaremaal, kus meie klientideks olid põhiliselt Läti, Leedu ja Venemaa turistid. Kui piirid kinni läksid, kadus see turg ära. Eesti turg oli pärast krooni tulemist juba niigi ära langenud, raha oli vähe ja reisimisele ei kulutatud."

Balti turist kõige olulisem. "Läksin, kott seljas, Lätti messile. Meie jaoks oli ja on Läti ja Leedu turg väga oluline," meenutab Ehte. "Tuli nullist alustada, aga 1990ndate lõpuks olime juba turul kanda kinnitanud."

Ehte sõnul on võimalik 2009.-2010. aastat võrrelda teatud mõttes 1990ndate algusega. Sarnasust rõhutab veelgi rahavahetus. "Ehkki ma olen euro suhtes optimistlikult meelestatud, loodan, et see elavdab majandust," lisas ta. Leedu turg liigub ettevõtja hinnangul juba tõusujoones, Läti aga teeb veel väga murelikuks.

1990ndatel ootasid inimesed vähem: "Reisijatel oli entusiasmi rohkem. Inimesed on praegu väga nõudlikuks muutunud. Need, kes varem reisisid lähipiirkonnas, ei reisi enam üldse. Aga Eesti, Läti ja Leedu turistid, kes on harjunud igal aastal käima soojamaareisidel, on nüüd asendanud need reisid puhkusega Baltimaades. Tullakse miinimumeelarvega ning nõutakse selle eest kvaliteetseid teenuseid ning kolme-, nelja- ning viietärnihotelle. Läbi on reisitud Euroopa ja ehk Aasiagi ning ootused on väga kõrged. See tähendab, et teenusepakkujal tuleb väga täpselt paika panna ja kokku leppida, milliseid teenuseid küsitud hinna eest saab ja milliseid mitte, muidu on arusaamatused kerged tekkima."

Reisimisest saadav nauding on Ehte hinnangul devalveerumas: "Nii 1990ndatel kui veel 2000ndate aastate alguses olid inimesed rõõmsad, et said saarele tulla. Nad olid tänulikud iga asja eest, mis pakuti. Ei oldud nii pretensioonikad kui praegu. Nüüd võib öelda, et klient on reisimisest küllastunud ja tahab olematu raha eest suurepärast teenust saada," rääkis Ehte.

Internet reisibüroo rolli üle võtmas. Ka reisibüroo roll on muutunud. 1990ndatel oli rohkem grupituriste ja reisibüroo poole pöördumine oli tavaline. Nüüd aga on internet teinud oma töö. Reisibürood tegelevad veel individuaalpakettide ja suurüritustega, väikeste gruppide või läbisõitvate kruiisidega, aga tavaklient broneerib endale lennu, majutuse ja muud teenused ise. "Osa Lääne turiste ootab veel agentuuri teenust, sest see annab talle kindluse. Näiteks sakslased on väga ettevaatlikud. Aga soomlane on harjunud ise teenuseid broneerima. Massiturismi ajad, mil Saaremaale saabus nädalas 40 gruppi, on ammu läbi," rääkis Ehte.

Kui välismaal on kirjutamata reegel ja eetiline hinnapiir, millest hinda allapoole ei lasta, siis meil sellised reeglid ei kehti, et näiteks neljatärni spaahotell ei paku külalistemaja hinnaga majutust. Meil mõeldakse ainult sellele, kuidas tänane päev üle elada, kurdab Ehte.

Reisibüroode petmine klientide poolt oli teema, millega 15 aastat tagasi mitmed reisibürood kokku puutusid, ent meeleldi sellest rääkida ei soovinud.

Näiteks pöördus 1996. aastal ühe suurema reisibüroo poole keegi Heiko Kotkas, kes tutvustas ennast kaitseministeeriumi esindajana ning nõudis kiiresti lennukipileteid Ameerikasse. Kuna kaitseministeerium oli reisibüroo alaline klient, soostus reisibüroo töötaja müüma talle üle 10 000krooonise maksumusega lennupileteid järelmaksuga. Kuna mees esines enesekindlalt, ei küsitud talt ka mingeid dokumente. Kui reisibüroo hakkas huvi tundma raha laekumise vastu, selgus, et Heiko Kotkase nimelisel mehel pole kaitseministeeriumiga mingit seost. Sääraseid juhuseid polnud siiski palju, kuna suvaline tänavalt sisse astuja reisiteenuseid järelmaksuga ei saanud ega sooduspakkumisi talle ei tehtud, need olid vaid püsikliendile.

Peavalu tekitasid ka inimesed, kes broneerisid mitmes büroos reisipaketid lootuses leida kõige odavam reisimisvõimalus, pärast aga jätsid broneeringud annulleerimata, tuues sellega reisibüroodele kaela pahandusi ja trahve.

Samuti oli riskimomendiks see, kui välisturisti Eestisse jõudes ei olnud raha siinse reisibüroo kontole veel laekunud. Kuigi klient oli saatnud faksi teel maksekorralduse koopia, ei teadnud iial, kas tegu oli originaalkoopia või võltsinguga.

Võltsitud maksekorralduste kasutamise probleem oli terav ka Eestist välja reisimisel, kuna raha kontole laekumist ei suutnud reisibüroo ja lennufirma alati kontrollida. Nii jäid reisibürood ilma suurtest summadest katteta garantiikirjade tõttu.