Eestis olid jaanuaris hinnatõusu taga samad tööstusharud, mis varasematel kuudel – toiduainete tootmine, metalltoodete tootmine ja elektriseadmete tootmine, teatas majandusministeerium.
Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses jaanuaris eelmise kuuga võrreldes keskmiselt 0,6%, aastaga kerkisid hinnad 6%. Viimastel kuudel on tootjahinnad Euroopa Liidu riikides suhteliselt kiirelt kasvanud, detsembris ulatus aastane hinnatõus üle 5%, oluliselt on kallinenud metallid, kütused ja keemiatooted, ka toidukaupade hinnad on liikunud peaaegu terve aasta tõusutrendil.
Eestis olid jaanuaris hinnatõusu taga samad tööstusharud, mis varasematel kuudel – toiduainete tootmine, aastane hinnatõus 9,6%, metalltoodete tootmine (16,6%), elektriseadmete tootmine (8,7%). Hindade kasvu taga mängib olulist rolli tootmissisendite ehk tooraine, kallinemine.
Toiduainetööstust on mõjutanud oluliselt teravilja hindade tõus, peamiste teraviljade kokkuostuhinnad on aastaga kallinenud enam kui kaks korda. Eelmise suve metsatulekahjud ja mitmed üleujutused on viinud teravilja laovarud üle maailma viimaste aegade madalaimale tasemele ning pakkumise vähenemise tõttu on hinnad hakanud tõusma. Sööda kallinemise tõttu on oodata hinnatõusu tugevamat kandumist ka lihatööstustele, kus jaanuaris kallinesid tootjahinnad 0,6% aastases võrdluses.
Ettevõtjate arvamused edasiste hinnaarengute suhtes olid jaanuaris sarnased eelmise aasta lõpu hinnangutele. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest veidi üle 30% prognoosis lähikuudel müügihindade kasvu, ligi kaks kolmandikku eeldas hindade püsimist muutumatuna. Hinnatõusu ootused olid kõrgemad keemiatööstuses ja mööblitööstuses.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”