Juhatuse liikmena ühingu nimel tehingu tegemine iseendaga või enda esindatava teise juriidilise isikuga võib nõuete täitmata jätmisel kaasa tuua tehingute tühisuse või tühistamise.
Harvad pole juhud, kus juriidiline isik sõlmib tehinguid enda füüsilisest isikust juhatuse liikmega. Sageli sõlmitakse tehingud suuremaid formaalsusi täitmata, heal juhul vormistades vaid kokkuleppe tingimused üldsõnalises dokumendis.
Sääraste tehingute sõlmimisel tuleb aga arvestada, et seaduses sätestatud eelduste täitmata jätmisel võib tehing tühiseks osutuda. Nimelt tuleneb seadusest nõue, et juhatuse liikme ja tema esindatava juriidilise isiku vahel tehtud igapäevase majandustegevuse raamest väljuv või turuhinnast mittelähtuv tehing on tühine, kui tehinguga ei ole nõustunud osanikud või nõukogu.
Riigikohtu otsuses (nr 3-2-1-170-10) avaldatud seisukoha järgi on sellisel juhul tehing tühine TsÜS paragrahv 129 lg 1 alusel, kui teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
Sõlmitud tehingu võib tühistada. Lisaks eeltoodule tuleb juhatuse liikmetel tehingute tegemisel arvestada, et juriidilise isiku nõusoleku eeldus ei piirdu üksnes juhatuse liikme kui füüsilise isikuga tehingu tegemisel. Riigikohus on otsuses (nr 3-2-1-68-06) asunud seisukohale, et juhatuse liikmel ei ole ühingu esindusõigust ainuüksi temaga sõlmitud tehingute puhul, vaid ka juhatuse liikme poolt esindatava kolmanda isikuga sõlmitavate tehingute puhul. Sõlmitud tehing on tühistatav kui tehing, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega.
Kokkuvõtteks, juhatuse liikme poolt ühingu nimel tehingu tegemine iseendaga või tema poolt esindatava teise juriidilise isikuga nõuete täitmata jätmisel võib kaasa tuua tehingute tühisuse või tühistamise. Seega tasub juhatuse ja ühingu huvide konflikti ohu tõusetumise korral kontrollida tehingute kehtivuse eelduseid või konsulteerida advokaadiga.
Autor: Klen Laus
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.