Radioaktiivsus, mis täna peale kolmandat plahvatust Jaapani Fukushima tuumajaamas õhku paiskus, võib saastada toitu ja veevarusid.
Ekspertide sõnul võib kokkupuude radioaktiivsete materjalidega potentsiaalselt põhjustada erinevaid vähiliike, vahendas Reuters. Radiatsioonist saastatud toit ja vesi, mis võivad tekitada vähki, kujutavad suurimat ohtu lastele ja veel sündimata lastele.
Ekspertide sõnul on siiski Jaapanis ja Fukushimas vaja radiatsioonitaset täpsemalt mõõta, et anda korralik riskihinnang. Seni on mõõdetud Fukushimas radiatsioonitasemeks kuni 400 millisiivertit tunnis, vahendas BBC. Manchesteri Ülikooli Daltoni tuumainstituudi professor Richard Wakeford ütles, et sellesse radiatsioonitasemesse peab suhtuma väga tõsiselt. „Tuleb kindel olla, et mõju tervisele välditakse koheselt,“ lisas professor.
“Plahvatused võivad tekitada pikaajalise radiatsiooni leviku elanikkkonnas, mis tõstab vähi riski. Kiirgus võib tekitada kilpnäärmevähki, luuvähki, leukeemiat ehk verevähki. Lapsed ning looted on eriti vastuvõtlikud,” rääkis Hong Kongi Ülikooli patoloog Lam Ching-wan Reutersile.
Õhu kaudu leviv radioaktiivne materjal võib sattuda kopsudesse, vihmaga merre ning mulda ja saastada põllusaaki, mereelustikku ja joogivett. Eksperdid näevad ohtu ka lehmapiimale, kuna lehmad võivad süüa rohtu, mis on radiatsioonist saastatud. "Lehmad on nagu tolmuimejad, kes korjavad radioaktiivse joodi üles, mis maandub üle laia karjamaa ning need osakesed kanduvad väga kergesti piima,“ ütles tundmatuks jääda soovinud ekspert.
Seotud lood
Pärast kolmandat plahvatust Jaapanis Fukushima tuumajaamas on radiatsioonitase tõusnud piirkonnas eluohtlikult kõrgele ning tänaseks on radiatsioonitase kerkinud ka Venemaal.
Tokyo poole hõljuv radiatsioon on pannud mõned pealinlased pagema ning paljusid kokku ostma hädavajalikke kaupu.
Jaapanis maavärina ning hiidlaine tagajärjel kannatada saanud Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas toimus järjekordne plahvatus, mis võib mõjutada inimeste tervist.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”