Euroopal pole tuumaenergia osakaalu kasvatamisest pääsu, sest vastasel korral lendab vastu taevast senine kliimapoliitika, vahendas ERR Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu sõnavõttu Tallinna energeetikakonverentsil.
Arukaevu märkis, et tuumajaamade küsimust tuleb vaadata võimalikult vähe emotsioonide pealt ja pikemale ajale ette mõeldes.
"Küsimus on eelkõige selles, et mitte ükski analüüsiorganisatsioon pole leidnud võimalust, et Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke oleks võimalik täita, kui tuumajaamade toodang 2050. aastaks ei kahekordistu," rääkis ta ning lisas, et vastasel korral lähevad seatud eesmärgid revideerimisele.
Arukaevu hinnangul on Jaapani õnnetusest tingitud emotsioonide najal mööda vaadatud tõsiasjast, et probleemis olev tuumajaam on Jaapani esimene tuumajaam.
"Kui me selle pealt esitame järeldusi tänaste tuumajaamade võimekuse ja ohutuse kohta, siis oleme ilmselgelt valel teel," lausus ta.
Arukaevu hinnangul oleks see justkui elektriautode võimekuse hindamine esimeste mudelite järgi või tänapäevaste hoonete energiasäästu potentsiaali analüüsimine selle järgi, millisel moel toimis energiasääst 18. sajandil.
Ratsionaalsest vaatenurgast tuleb energiastrateegi arvates kõigepealt ära oodata järeldused, mis Jaapanis tegelikult juhutus ja kas ilmnenud probleemid on uutes tuumajaamades arvesse võetud.
Seotud lood
Äripäev ei jaga maailmalõpu ettekuulutusi ega ole nõus ka juttudega, nagu näidanuks Jaapani maavärin, et tuumaenergia on saatanast.
Maavärina tagajärjel Jaapani tuumareaktorites tekkinud probleemid võivad pidurdada tuumaenergeetika uut tulemist kogu maailmas ja sundida riike plaane ümber vaatama.
Tuumajaama operaatori vastutusest kirjutab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Roger Pilvik.
Fukushima tuumajaama ümber toimuvaga seoses paanikat üksnes meedia, kuid tegelikult ei ole tuumaenergia kasutamise osas mingit küsimust, sest me ei saa selleta elada, rääkis akadeemik Endel Lippmaa ERRi uudisteportaalile.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”