Ligi 43-aastase staažiga Eesti Entsüklopeediakirjastuse töötajal ja sama ettevõtte väikeaktsionäril Anneliis Lemberil on kirjastuse põhjaminekust siiralt kahju.
Kõige suuremat masendust tunneb ta aga seetõttu, et kirjastuse juht Hardo Aasmäe oma inimesi aastate ja kuude kaupa pettis.
Järgneb Anneliis Lemberi kommentaar.
Ma olen tegelikult praktiliselt kogu elu Eesti Entsüklopeediakirjastuses töötanud. Olin ka esimese punakaanelise ENE tegemise juures. Mind koondati möödunud aasta suvel. Need koondamisrahad, mis tulid riigilt, sain kätte, kuid kirjastus on mulle praeguseni võlgu 117 000 krooni ringis. Kui abikaasa detsembris suri, maksis Aasmäe võlast 5000 krooni ära.
Ma olen pensionär, pensionist elasin ega trüginud seetõttu ka ette, et Aasmäe raha laekudes mulle kohe ära maksaks. Kõigil oli raske, kuid neil, kes kasvatasid lapsi, oli saamata palgaraha tõttu pensionäridega võrreldes palju raskem.
Et see nüüd aga nii pidi lõppema! See on nii masendav! Ei oleks uskunud, et ta (Aasmäe – toim) nii rängalt võiks inimesi alt vedada. Kui inimesed nägid, et asi hakkab uppi keerama, põgenesid nad TEAsse ja Varrakusse ja kuhu keegi. Mingi missioonitunne hoidis mind aga seal.
Aasmäe lubab ja räägib, aga ma ei usu. Mis mahhinatsioonid seal taga on, seda me ei tea.