Soome hoiab euroala pinevil

„Neist valimistest saab rahvahääletus ELi tugipakettide üle,“ ütles Soome poliitilisel maastikul komeedina kerkinud Põlissoomlaste partei juht Timo Soini parteiliidrite avalikul valimisdebatil nädalapäevad tagasi. „Kui meie võidame, tuleb sellesse mängu muutus.“

Esimest korda Soome liitumisest ELiga on euroteemad kodumaises valimiskampaanias sedavõrd kesksel kohal.

Apelleerides soomlaste süvenevale euroskepsisele ning tüdimusele kolme peavoolu partei kokkulepluspoliitikast, mille on poliitilise konkurentsi riigis sisuliselt tasalülitanud, on populistlik Põlissoomlaste partei kogunud omale paljud protestihääled.

Toetus parteile, mis 2007. aasta valimistel sai vaid 4,1% häältest, kasvas märtis 18,4%-le, mis võimaldanuks mõelda isegi peaministri portfellile. Ajalehe Helsingin Sanomat tellitud viimane küsitlus, mis viidi läbi aprilli algul, näitas Põlissoomlaste toetuseks 16,9%.

Põlissoomlaste seisukoht euroala abipakettide suhtes on, et hädas riikide võlad tuleb restruktureerida. Nagu rõhutab Timo Soini, on euroala abipaketid eelkõige vastutustundetult laene andnud Saksamaa ja Prantsusmaa pankade päästmiseks.Nii lubab partei hääletada ka Portugali abipaketi vastu  – erinevalt paljudest teistest euroala riikidest peavad abipaketid Soomes parlamendis eelnevalt toetuse saama.

„Väga võimalik on, et Soome järgmine valitsus ja parlament ei taha nõustuda sellega, millele praegune valitsus on alla kirjutanud. Nimelt Portugali toetamisele ja euroala kriisifondide loomisele,“ ütles agentuurile Bloomberg Soome rahandusministeeriumi Euroopa poliitika nõunik Martti Salmi. Kui neile meetmetele veto pannakse, võib Soomest saada tegur, mis euroalal ja eriti finantsturgiudel riske suurendab.

Ka Sotsiaaldemokraadid eesotsas Jutta Urpilaineniga ei taha Soomele lisakohustusi võtta, kui samal ajal ei panda vastutama investoreid ja panku. See võimalus tekib praegu alles 2013. aastast käivituva euroala püsiva kriisifondiga ESM.

Põlissoomlaste hoiakud pole jätnud mõjutamata praeguste valitsusparteide Keskerakonna ja Koonderakonna poliitikat. Seda on näha olnud Soome käitumisest euroala kriisikõnelustel – ajutise kriisifondi EFSFi reaalse laenuvõime tõstmine on Soome vastuseisu tõttu jätkuvalt otsustamata. Portugali kohta on öelnud nii Keskerakonna juht Mari Kiviniemi kui Koonderakonnra juht Jyrki Katainen, et abi saamiseks tuleb Portugalil ellu viia veelgi karmim säästukava kui see, mille takerdumine parlamendis valitsuskriisi vallandas.

Mõlemad põhjendavad teiste euroala riikide abistamist Soome enda huvidega - ekspordist sõltuv riik ei võidaks kuidagi uuest kriisist, mis võiks vallanduda ahelreaktsioonina mõne euroala riigi pankrotist.

Portugali abistamise jääb aga juba Soome uue parlamendi otsustada.Viimased arvamusküsitlused tõotavad väga tasavägiseid valimisi ja olulisi muutusi Soome poliitilisel maastikul. Keskseks teemaks koalitsioonikõnelustel saab erinevate seisukohtade ühitamine euroala stabiilsuse kindlustamiseks.

Soome osalus abipakettides:Läti, 324 miljonit eurotIsland, 160 miljonit eurotKreeka, 1,48 mld eurotEuroala ajutine kriisifond EFSF, 8 miljardit eurot (garantiid)Euroala alaline kriisifond ESM, 12 mld eurot (garantiid ja aluskapital)Portugal, hinnanguliselt 1,2 mld eurot

Toetus suurematele parteideleTNS Gallupi küsitlus ajavahemikul 5-10. aprill, (partei tulemus 2007. aasta valimistel)Koonderakond 20,2% (22,3%)Sotsiaaldemokraadid 18% (21,4%)Keskerakond 17,9% (23,1%)Põlissoomlased 16,9% (4,1%)Allikas: Helsingin Sanomat