Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et eestlaste vabastamisel tegid kõige rohkem tööd välisministeeriumi inimesed ja eriteenistus, aga ka eriteenistused, justiitsministeerium ja prokuratuur. Pantvangide vabastamisele kaasa aidanud välisriikide nimekiri on pikk, kuid eraldi tõi Ansip välja Prantsusmaa ja Saksamaa.
"Kõigil Eestimaa inimestel on suur heameel, et Eesti kodanikud on vabastatud ja ma kasutan võimalust tänada neid inimesi, kes aitasid kaasa pantvangide vabastamisele," ütles Ansip.
Välisminister Urmas Paet lisas, et poisid on ilmselt juba homme Eestis tagasi.
"Täna hommikul kella viie paiku vabastati seitse Eesti kodanikku. Vabastamine toimus Liibanoni territooriumil, väljaspool Beirutit. Seejärel toimetati nad Beirutisse, kindlasse kohta, milleks on Prantsuse saatkond. Saatkonnas tehakse esmane tervisekontroll ja toitlustatakse neid. Täna õhtupoolikul läheb Liibanoni erilend ja loodame tagasi olla homme päeva teisel poolel. Homme kohtuvad endised pantvangid pereliikmetega. Võib öelda, et kinnipidamistingimused ei olnud head, mis puudutab pesemisvõimalusi, samas neid toitlustati. Kõige hullem oli ilmselt teadmatus, et ei teadnud, mis homne päev, järgmine tund ja minut toob. Pantvangis olnute lähedastega oli koostöö väga hea ja mõistev, see aitas kindlasti ka kaasa lõpplahendusele," rääkis Paet.
Täna hommikul kõneles Paet Liibanoni presidendi ja peaministriga juhtumi positiivsest lõpust, samuti Prantsusmaa presidendi ja peaministriga, keda tänas koostöö eest.
Autor: Anne Oja, Silvia Kruusmaa
Seotud lood
Liibanoni televisioon näitas täna varahommikul vabastatud eestlasi.
Välisminister Urmas Paet ei soovinud vastata küsimusele, kas eestlaste vabastamise eest tuli maksta, öeldes napilt, et kuid kestnud ühisoperatsioonidel on alati omad kulud.
Prantsusmaa suursaadik Liibanonis Denis Pietton ütles, et tema riik osutas seitsme Eesti kodaniku vabastamisel logistilist ja diplomaatilist abi, vahendasid ERR Uudised.
Liibanoni siseminister Marwan Charbel ütles, et ta ei saa kinnitada kuuldust, et eestlaste vabastamiseks oli vaja maksta lunaraha, kirjutab Now Lebanon.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.