Ettevõtete juhatustes ei ole tõepoolest eriti palju naisi, kuid selle tingivad nii ajaloolised ja kui ka rollidest lähtuvad probleemid, arvas Viisnurk AS juhatuse esimees Andres Kivistik.
„Ma arvan, et Eesti ühiskond on piisavalt liberaalne, et inimesed, kes on pädevad, saavad ka tõusta nendele kohtadele, kuhu tahavad,“ arvas Kivistik seda, et sookvoote olema ei peaks.
Kivistikule tundub, et üldiselt ei ole juhatustes eriti palju naisi. „Kui maailmas laiemalt ringi vaadata, siis on väga kõrgetel tippjuhi kohtadel hulk naisi. Neid on aga igal pool suhteliselt vähe,“ rääkis ta.
Juhi arvates mängib siinkohal rolli nii ajalooline ja kui ka rollidest lähtuv probleem. „Naised kasvatavad ikkagi tihti rohkem lapsi kui mehed ja pühenduvad kodule ning ilmselt siis karjäärile ja kodule pühendumine on tasakaalus. Tippjuhil on kodule pühendumine natuke kreenis,“ põhjendas ta.
Ka Viisnurga juhatuses on kõik mehed. Kivistiku sõnul on juhatuse liikmel nõukogule väga keeruline öelda, et oleks juhatusse veel naisi vaja. „Kindlasti ei näeks ma selles probleemi, kui meil oleks ettevõttes sellel tasemel naisi,“ arvas ta.
Seaduslikud kvoodid muudaksid Kivistiku hinnangul kindlasti olukorda, kuid ta pole kindel, kas see seda parandaks. „Siis peab hakkama lausa vägisi otsima inimesi, keda hetkel ettevõttes võib-olla polegi,“ ütles juht. „Lisaks on kõiksugused kvoodid sellised asjad, millest inimesed tahavad hakata mööda hiilima.“
Kivistik lisas, et ta ei poolda selliseid regulatsioone, mis käsivad eraettevõtjatel hakata tegema midagi sellist, mis ei ole otseselt nende äriga seotud.
Soome ministri Alexander Stubbi naine tõi sealses meedias välja idee kehtestada Soomes kiirelt börsiettevõtete juhatustes sookvoodi, et juhtivatel positsioonidel oleks rohkem naisi. Norras kehtestati selline sookvoot juba 2004. aastal. Äripäev küsis Eesti firmade juhtidelt, kas meil võiksid ka sookvoodid olla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!