Premia Foods AS juhatuse esimehe Kuldar Leisi arvates on sookvootide kehtestamise teema Eesti jaoks pseudoprobleem ja tema seaduse loomist vajalikuks ei pea.
„Näiteks meie börsiettevõttes on kolmest juhatuse liikmest üks naisterahvas ja ausalt öeldes me küll igapäevaselt ei mõtle, kas ühe asemel võiks olla kaks, kolm või null," rääkis Leis.
Tema hinnangul sõltub juhatusse saamine täielikult inimesest ja kui on tublid naisterahvad, siis on nad täiesti võrdsed meestega ning vastupidi.
„Arvan, et mida aasta edasi, seda rohkem see arvamus ja vahe kaob. Tõesti kui nõukogude ajal oli rohkem käsuliini, siis oli meestel lihtsam,“ selgitas Leis. Täna on juhi kinnitusel ikkagi edukad need ettevõtted, kellel on meeskonnad, mitte enam üksikjuhtimine ülevalt alla.
„Meeskonnas peavadki erinevad liikmed olema. Hea juht ju koondabki enda ümber erinevad inimesed, seetõttu peab seal olema nii mehi kui naisi,“ lausus Leis.
Börsiettevõtte juht lisas, et kui vaadata ka Premia tütarettevõtteid Lätis, Leedus ja Venemaal, siis meeskonnas on nii mehi kui naisi. „Me absoluutselt selle järgi ei vaata. Mul on täiesti ükspuha, kas see on seadus või mitte,“ kinnitas Leis.
Soome ministri Alexander Stubbi naine tõi sealses meedias välja idee kehtestada Soomes kiirelt börsiettevõtete juhatustes sookvoodi, et juhtivatel positsioonidel oleks rohkem naisi. Norras kehtestati selline sookvoot juba 2004. aastal. Äripäev küsis Eesti firmade juhtidelt, kas meil võiksid ka sookvoodid olla.
Seotud lood
Norra mõjukaim naisettevõtja Gunn Ovesen kinnitab oma kodumaa näitel, et sookvoodi kehtestamine rikastab riiki, sest iga maa suurim väärtus on tema inimesed ja kvoot on ainus võimalus naisi juhtivatel kohtadel rohkem rakendada.
Ettevõtete juhatustes ei ole tõepoolest eriti palju naisi, kuid selle tingivad nii ajaloolised ja kui ka rollidest lähtuvad probleemid, arvas Viisnurk AS juhatuse esimees Andres Kivistik.
Vot tookord oli küll üllatus, kui mind, parteitut tehase direktoriks pandi, pareeris Kehra tselluloosi- ja paberitehase kauaaegne juht Žanna Botvinkina küsimust, kas naisjuhtide TOPi võit talle omal ajal üllatusena tuli.
Sookvoodid võivad halvimal juhul naiste olukorda ametialases karjääris hoopis halvendada, arvas Eesti Statoil ASi peadirektor Helle Kirs-Toiger.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.