Vot tookord oli küll üllatus, kui mind, parteitut tehase direktoriks pandi, pareeris Kehra tselluloosi- ja paberitehase kauaaegne juht Žanna Botvinkina küsimust, kas naisjuhtide TOPi võit talle omal ajal üllatusena tuli.
Täna kümme aastat tagasi ehk 3.09.2001 koostas Äripäev esimest korda Eesti naisjuhtide TOPi, mille võitis Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi tegevjuht Žanna Botvinkina. Edukaimaks riigi- ja kohalike omavalitsuste naisjuhiks osutus Tallinna lastehaigla peaarst Merike Martinson. Esimene TOP koostati 2000. aasta andmete põhjal.
„See oli aeg, kui meie uus omanik oli üksjagu investeerinud ning tehasel läks väga hästi,“ ütles Botvinkina nüüd ja lisas, et ilmselt see võiski olla põhjuseks, miks tema valiti aasta naisjuhiks 2000.
Botvinkini kinnitusel pole tselluloosi- ja paberitööstuses naisjuhte eriti olnud. „Minu jaoks oli eriala valik suhteliselt loomulik, sest ma olen kolmas põlvkond, kes tselluloosikombinaadis töötas: ema-isa töötasid seal ja ka vanaisa töötas seal,“ lausus Botvinkina ja lisas, et tema lapsed siiski enam sellist tootmisala ei valinud.
Botvinkina sõnul ei ole oluline, kas ettevõtte juht on mees või naine. „Oluline on meeskond,“ rõhutas ta. „Kui meil olid rasked ajad, siis me säilitasime oma spetsialistide meeskonna.“
Botvinkina töötab Kehra tselluloosi- ja paberikombinaadis alates 1974. aastast. Ta on olnud peakonstruktori asetäitja, kotitsehhi juhataja, paberivabriku juhataja ja nõukogude võimu lõpuaastatel sai temast ettevõtte direktor. Botvinkina juhtis Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi kuni 2006. aastani ja sealt alates kuulub ettevõtte nõukogusse.
Kehra tselluloosi- ja paberikombinaat müüdi 1995. aastal Sonny Aswani juhitavale Tolaram Groupile.
Äripäev koostas naisjuhtide TOPi kuni 2008. aastani. Aasta naisjuhi tiitli on 3 korda võtnud ASi Henkel Makroflex tegevjuht Sirje Aal (2001, 2005, 2006). Ühe korra on parimaks naisjuhiks tunnistatud ASi Tootsi Turvas tegevjuht Kai Mäeleht (2002), ASi ERGO Kindlustus tegevjuht Olga Reznik (2003), ASi Altia Eesti tegevjuht Outi Anneli Sivén (2004) ja ASi Ecometal juht Marja Kiristaja (2007).
Riigi- ja kohalike omavalitsuste naisjuhtide TOPi koostati 2006. aastani ja selle pingerea on neli korda võitnud sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak (2002, 2003, 2004, 2005) ja kaks korda Merike Martinson (2000, 2001).
Seotud lood
Norra mõjukaim naisettevõtja Gunn Ovesen kinnitab oma kodumaa näitel, et sookvoodi kehtestamine rikastab riiki, sest iga maa suurim väärtus on tema inimesed ja kvoot on ainus võimalus naisi juhtivatel kohtadel rohkem rakendada.
Ettevõtete juhatustes ei ole tõepoolest eriti palju naisi, kuid selle tingivad nii ajaloolised ja kui ka rollidest lähtuvad probleemid, arvas Viisnurk AS juhatuse esimees Andres Kivistik.
Premia Foods AS juhatuse esimehe Kuldar Leisi arvates on sookvootide kehtestamise teema Eesti jaoks pseudoprobleem ja tema seaduse loomist vajalikuks ei pea.
Sookvoodid võivad halvimal juhul naiste olukorda ametialases karjääris hoopis halvendada, arvas Eesti Statoil ASi peadirektor Helle Kirs-Toiger.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.