Börsifirmade juhatustele peab kehtestama sookvoodi, et seal oleks rohkem naisi, arvab Soome ministri Alexander Stubbi proua.
”Olen rääkinud Soome paljude ärinaistega ja nad on nördinud selle üle, kui aeglaselt õnnestub neil firmas karjääri teha. Seepärast olekski firmades vaja juhatuse liikmetele kehtestada sookvoot,” lajatas Soome väliskaubandus- ja Euroopa asjade ministri Alexander Stubbi proua Suzanne Innes-Stubb.”Soome võiks ses vallas teistele riikidele head eeskuju näidata ja võtta sookvoodi kasutusele just börsil noteeritud ettevõtete juhatuses,” ütles ta Kauppalehti teatel USA kaubanduskojale AmCham antud intervjuus.Olin aastaid naiskvoodi vastu, tunnistab proua Stubb samas. Kuid viimase aasta jooksul olevat ta meelt muutnud – just toppava karjääri üle kurtvate ärinaiste mure tõttu.Ministriproua tunnistab, et naistele võivad tihti takistuseks saada juhatuse uutele liikmetele esitatavad nõuded, mis kukuvad välja diskrimineerivad. „Näiteks juhtimiskogemuse nõudmine välistab paljude naiste ametissesaamise, kuigi muidu oleksid nad pädevuse poolest juhatusse igati kõlblikud.”Naise arvates piisaks, kui sookvoot kehtestataks ajutiselt. „Kui protsess käima läheks, poleks kvooti enam ehk vajagi,” arvab ta.
„Usun, et sookvoot oleks hea meetod selle protsessi kiirendamiseks, et firmade juhatuses oleks rohkem naisi.”
Innes-Stubbi idee pole iseenesest midagi uut. Näiteks Norras kehtestati selline sookvoot juba 2004. aastal. „Börsifirma juhatuses peab sest ajast peale olema vähemalt 40% naisi,” kinnitas Norras 2008. aastal mõjukaimaks naisettevõtjaks valitud Gunn Ovesen tänavu veebruaris Äripäevale.
„Nüüd meil ongi rohkem naisi juhtkonnas. /…/ Mida rohkem on sinu firma juhatuses naisi, seda enam hakkavad nad edutama naistest keskastme juhte. See on minu arvates oluline, et keskastme juhid oleksid naised ja naistel peaks olema võimalus ettevõtet juhtida,” rääkis Ovesen muuhulgas.
”Vaadake kasvõi oma olukorda Eestis. Teie rahvastik on väga väike ja seega on teil ka vähe häid töötajaid. Kui sa otsid häid inimesi vaid poole elanikkonna seast, on sul ju neid leida veelgi raskem,” põhjendas Ovesen.
Seotud lood
Norra mõjukaim naisettevõtja Gunn Ovesen kinnitab oma kodumaa näitel, et sookvoodi kehtestamine rikastab riiki, sest iga maa suurim väärtus on tema inimesed ja kvoot on ainus võimalus naisi juhtivatel kohtadel rohkem rakendada.
Tänases Äripäevas räägib üks Norra mõjukamaid naisettevõtjaid sookvootide vajalikkusest. Tasahilju on see teema pead tõstmas ning ühes Euroopa riigis teise järel tekib selleteemalisi algatusi ning ka mõttevahetusi.
Prantsusmaa parlament kiitis heaks eelnõu, mille järgi peavad edaspidi firmade juhtkonnast 40% moodustama naised.
Ettevõtete juhatustes ei ole tõepoolest eriti palju naisi, kuid selle tingivad nii ajaloolised ja kui ka rollidest lähtuvad probleemid, arvas Viisnurk AS juhatuse esimees Andres Kivistik.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.