Õiguskaitseorganid suudavad ärimehi teha teatud mõttes ettevaatlikuks erakondadele või poliitikutele varjatult raha jagamise suhtes, ütles ASi Signaal nõukogu liige Andres Peets.
Ka eristub meie ärikultuur natuke teistest kultuuridest, lisas Peets. Ma ei taha naiivselt väita, et Eestis ei oleks korruptsiooni, märkis ta.
Peets ütles, et viimase 12 aasta jooksul pole ükski poliitik või erakond soovinud temalt varjatud rahastamist. Mul on palju tuttavaid ja kolleege, kes on toetanud erakondi, kuid teevad seda just nimme otse ja avalikult, kuna õiguskaitseorganid teevad väga tõhusat tööd, selgitas ta.
"On väga tobe ja lühinägelik varjatud moel erakondi toetada, sest ükskord hakkab see sulle vastu töötama. Parem seda ikka otse teha," leidis Peets.
Äripäev uuris ettevõtjatelt, kas neilt või nende firmadelt on küsitud erakondadele varjatult raha.
Seotud lood
Pärnus ärihuve omavate ettevõtjate firmad rahastasid varjatult keskerakondlase Mart Viisitamme saamist eelmiseks Pärnu linnapeaks.
Valimiskampaania rahastajad jäid tühjade pihkudega, väidab Mart Viisitamm, keda toetanud ette-võtjatest hiljuti kirjutasime.
Kui erakondade varjatult rahastamine võib lühiajaliselt edukas olla, siis pikajaliselt tekitab probleeme, leidis Citypark Eesti osanik Martti Lemendik.
Erakondade varjatud rahastamine jätkub, väitis Pärnu keskerakondlasest linnapea aastail 2005–09 Mart Viisitamm, keda rahastanud ettevõtjatest Äripäev hiljuti kirjutas.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”