Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütleb, et riik soovib olemasolevad majandusarengu strateegiad tänavu üle vaadata ja uusi sihte seada. Tema sõnul peaks eelkõige tegelema meie olemasolevate ettevõtetega, et aidata neil tõsta lisaväärtust töötaja kohta.
Parts on seisukohal, et Eesti võiks konkreetsete investeeringute jaoks laenu võtta. Samas märgib ta, et tegelikult pole probleem mitte rahas, vaid tasuvate investeeringute leidmises ja määratlemises.
„Täna me liigume selle ettevõtlusstrateegia alusel, mis põhimõtteliselt sai heaks kiidetud 2007. Täna on aasta 2012 – me oleme tänavu võtnud eesmärgiks selle raames tehtut hinnata. Peame hindama, kas 2007. aasta üldine strateegia ja selle täitmise programmid on andnud seda, mida me oleme tahtnud või mitte,” selgitab Parts riigi tänavusi eesmärke majanduspoliitika planeerimisel. „Põhimõtteliselt peame me rohkem keskenduma reaalsele ettevõtlusele – sellele, mis meil täna eksisteerib ja nendega koostöö edasiviimisele,” lisab ta.
Laenu võtmist investeeringuteks Parts ei välista, küll tunnistab ta, et ideid, milleks laenuraha kasutada, ei ole. „Avalikel investeeringutel on üks selline lihtne põhimõte – nad peavad olema reaalselt tasuvad. Ma julgen öelda, et meil täna ei ole rahaprobleemi, vaid meil on pigem tagasitoovate investeeringute küsimus,” sõnab ta.
Täispikkuses intervjuud majandusministriga loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Metsaekspert OÜ juhi Peep Põntsoni hinnangul võiks Eesti riik kasutada laenuraha selleks, et aidata käivitada mõni suur ja kaasaegne tootmisettevõte, mis suurendaks Eesti riigi eksporti.
Lemminkäinen Eesti ASi juhi Sven Pertensi hinnangul võiks Eesti riik kasutada laenuraha infrastruktuurile, ehitada sellest näiteks Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks.
Bioenergeetika ekspert ja OÜ Mõnus Minek OÜ juht Ahto Oja leiab, et Eesti riigi võetud laenuga võiks vähendada sõltuvust Venemaa gaasist.
Kui Eesti laenab oma eesmärkidesse investeerimiseks ligi 1,4 miljardit eurot, siis jääb ta ka pärast seda Euroopa madalaima võlakoormusega riigiks, ehkki see tõstaks meie laenukoormuse üle 15% SKPst.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”