Kui Eesti laenab oma eesmärkidesse investeerimiseks ligi 1,4 miljardit eurot, siis jääb ta ka pärast seda Euroopa madalaima võlakoormusega riigiks, ehkki see tõstaks meie laenukoormuse üle 15% SKPst.
DV küsis ettevõtjatelt ja majandusekspertidelt, kuhu nad selle summa investeeriks.
"Ei ole kuskile investeerida. Kui Eestil oleks sektor, kuhu oleks võimalik edukalt investeerida miljard eurot, siis juba täna oleks sinna aktiivselt panustatud," vastas Arengufondi ekspert Heido Vitsur DV küsimusele. Ta lisas, et üldiselt tuleks investeerida haridusse ja rakendusteadusse, aga seda mitte fundamentaalselt.
GoAndventure direktor Oksana Golovina investeeriks IT-sektorisse. "Nii oma enda ettevõtte IT arengutesse kui ka start-up'idesse. Kui natukene uurida, siis nende seas võib leida mitmeid hinnatuid tegejaid," lausus ta.
Ta märkis, et Eesti poisid on alati olnud ajudega sellel alal. Näitena ta tõi ta Skype’i loojad. "Nad on ilmselt sada korda kahetsenud, et selle maha müüsid," märkis Golovina.
NTT ASi omanik Oleg Uglov investeeriks ilma järgi mõtlemata Narva-Jõesuu regiooni. "Oleks teinud sinna kuurort linna Peterburi elanike jaoks, nagu täna on Riia moskvalaste jaoks. Täna on Narva-Jõesuus on suurepärane liivarand, mis on seitse kilomeetrit pikk, aga infrastruktuur on vana," kommenteeris Uglov.
Majandusteadlane Andres Arrak investeeriks haridusse ja eelkõige kvaliteetsemasse haridusse. "Eelkõige kvaliteetsesse matemaatika ja ettevõtluse õpetamisse. Matemaatika sellepärast, et see on üks huvitavamaid ameteid, kus tulevikus on kõige rohkem raha, mis on seotud selle teadusega. Ettevõtlusesse sellepärast, et inimesed lõppkokkuvõttes peavad selle ära õppima," põhjendas Arrak.
Äripäev kirjutas eelmisel reedel, et Eesti madal laenukoormus ja tasakaalukas eelarvepoliitika on heaks eelduseks riigile majandusarengut tagant tõugata. Näiteks saaks laenu abil rahastada kasvu tõotavate valdkondade ülesehitust või selleks vajaliku taristu rajamist. See võiks omakorda aidata Eestil välja murda allhankemajanduse staatusest.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on praegu pigem probleemiks see, et riik suunab raha majandusse ebaproportsionaalselt palju ja lisafinantseerimise esiplaanile tõstmine laenu näol on tema sõnul pigem ohtlik.
Eesti riik saaks laenu abil rahastada kasvu tõotavate valdkondade ülesehitust ja see omakorda aitaks Eestil välja murda allhankemajanduse staatusest.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütleb, et riik soovib olemasolevad majandusarengu strateegiad tänavu üle vaadata ja uusi sihte seada. Tema sõnul peaks eelkõige tegelema meie olemasolevate ettevõtetega, et aidata neil tõsta lisaväärtust töötaja kohta.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”