Riigikogu aseesimees Jüri Ratas (Keskereakond) esines ESMi ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu teisel lugemisel kõnega, milles rõhutas, et riik ei tohi endale võtta üle jõu käivaid rahalisi kohustusi.
„Jääb arusaamatuks, miks Eesti toetab endast oluliselt rikkamaid riike, kuigi väga paljud rahvale antud lubadused on meil jäänud kriisiaastatel täitmata. Näiteks on miinimumpalk viimase nelja aasta jooksul suurenenud vaid 12 eurot ning hinnatõus on olnud selgelt kiirem kui keskmise palga tõus,“ lausus Ratas.
„Eelnõu vastuvõtmisel saab Eesti endale 1,3 miljardi euro suuruse kohustuse, millest 148,8 miljonit eurot läheb käiku sissemakstava kapitalina. Me võime siin arutada, kui suur on tõenäosus, et see kohustus pöördub täies ulatuses täitmisele meie vastu, kuid Eestil tuleb igal juhul arvestada kõige halvema stsenaariumiga ehk garantii täitmisele pöördumisega,“ lisas Ratas. „Seega on endiselt puudu vastus küsimusele, kelle või mille arvelt see raha võetakse.“
„Eestis on kummaline olukord, kus ESMi kõige suuremad toetajad on liberaalse turumajanduse pooldajad, kes peaksid uskuma, et turg ise lahendab kõik probleemid ning riikide sekkumine sellises olukorras on vale,“ märkis Jüri Ratas.
Jüri Ratas kordas oma seisukohta, et Maastrichti kriteeriumeid peab riik täitma ka pärast euroalaga liitumist. „Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ettenähtud 60%-list võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Maastrichti kriteeriume täites ei oleks eurotsoonis kindlasti täna sellist kriisi ja ka valestimõistmist.“
Keskerakonna fraktsioon leiab jätkuvalt, et tuhat eurot kohustust iga Eestis elava inimese kohta on koorem, mida Eesti ei peaks endale võtma, rõhutas Ratas. "Nii nagu eraisik ei tohiks endale võtta ülejõu käivaid kohustusi, ei tohi ka riik võtta endale kohustusi, mida ta ei suuda täita või täidab oma inimeste elukvaliteedi arvelt,“ lõpetas ta.
Seotud lood
Sel nädalal said läbi euroala alalise päästemehhanismi (ESM) vintsutused Saksamaa konstitutsioonikohtus.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”