Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul tuleb Kreeka puhul silmas pidada seda, et tegu võib olla päästikuga, mis eskaleerib kriisi ka teistes suure võlakoormusega riikides.
Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead istuvad täna Brüsselis ühe laua taha, et arutada majandus- ja rahaliidu tuleviku üle. Euroopa Ülemkogu seekordsel istungil on rõhuasetus pangandusjärelevalvel, kuid arutatakse ka teist küsimust - Kreekat.
Küsisime Sven Sesteri käest, kas Kreeka peaks euroalalt lahkuma.
"Eurotsooni ainsaks tulisemaks probleemiks pole ammu enam vaid Kreekaga seonduv. Mureks on nii Hispaania kui ka mõne teise Lõuna-Euroopa riigi tulevik. Kreeka puhul tuleb silmas pidada, et tegu võib olla päästikuga, mis eskaleerib kriisi ka teistes suure võlakoormusega riikides. Üle jõu elamise vähendamise paradoks on see, et väga raske on kärpida võlakoormust ja eelarvekulusid nii, et ei süveneks majanduslangus," märkis Sester, kelle sõnul näitab ka statistika, et tänaseks on iga neljas töövõimeline inimene Kreekas töötu.
"Kreeka võlakoorem on kasvanud prognoositust kiiremini. Samas on Kreeka teinud ja tegemas valusaid, kuid riigi päästmiseks vajalikke otsuseid. Võlakriisi sattunud riigid peaksid viima läbi struktuurseid reforme. On üheselt selge, et lihtsalt kärpimisega võlakriisist välja ei tule," lisas poliitik.
"Teame, et ülemkogu eel on liikmesriikide vahel mitmeid erimeelsusi. Praegu tundub, et võlakriisi hullemad hetked on seljataga, aga peame arvestama, et paanika turgudel võib taastekkida väga ruttu. Seega on kõige tähtsam, et ülemkogu arutelud ja otsused oleksid konsensuslikud," märkis Sester, kelle hinnangul on hetkel vaja mõelda sellele, kuidas tagada Euroopa majanduslik konkurentsivõime ning liikmesriikide ühtsus kriitilise tähtsusega küsimustes.
Seotud lood
Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul on igati mõistlik, et Kreekale on poliitilisi kokkuleppeid silmas pidades abi antud, kuid nüüd tuleks panna asjale mõistlik piir.
Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde ütles Tokios IMFi aastakoosolekul, et Kreeka vajab vajalike reformide läbiviimiseks ajapikendust.
Laenatud heaolu ei saa kaua kesta ning palgatase peab Kreekas langema, märkis riigikogu liige Taavi Rõivas.
Pessimistlik Rootsi rahandusminister ennustab muutusi poole aasta jooksul.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?