Eesti elanikud eelistavad Läti ja Leedu tarbijatest oluliselt enam kaupade ja teenuste eest tasuda sularaha asemel kaardiga, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook).
SEB Balti pankade uuringust selgus, et jaanuarist septembrini 2012 moodustas Eestis pangakaardiga makstud ostude summa väljavõetud sularaha mahust 47,5 protsenti, Lätis ja Leedus vastavalt 30,4 ja 26,8 protsenti.
“Kaardimaksed on populaarsemad suurema asustustihedusega piirkondades. Eesti ja Lätiga võrreldes on Leedu rahvastik ühtlasemalt jaotunud – suurtes linnades elab suhteliselt väiksem osa elanikest. Leedulane on sageli sunnitud sularaha välja võtma, et maksta kaupade ja teenuste eest väikestes maapoodides ning turul,” kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Tuhande elaniku kohta on Leedus 14 ja Lätis 12 kaardimakseterminali, kuid Eestis on kaardiga maksmise võimalusi oluliselt rohkem – tuhande elaniku kohta on 21 makseterminali.
Sularahaautomaatide arvu poolest tuhande elaniku kohta jääb Leedu samuti Lätist ja Eestist maha – Leedus on vastav näitaja 0,4, Lätis 0,6 ja Eestis 0,7.
“Tundub vastuoluline, kuid väiksem ATM-ide arv õhutab elanikke suuremas summas sularaha välja võtma, mitte kaardiga maksma,” nentis Triin Messimas. Balti keskpankade statistika näitab, et Eesti elanikud teevad ühes kuus keskmiselt 59, Läti elanikud 24 ja Leedu elanikud 16 kaardimakset.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Miks suur osa reformierakondlasi hoiab kodus suurt hulka sularaha? Kuidas selgitab seda peaminister Andrus Ansip?
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.