Urmas Simsoni kommentaar Eesti Panga eilsele pangandusstatistikale.

Septembris kasvasid nii ettevõtete kui eraisikute laenuportfellid. Eesti residentidest ettevõtete laenuportfell kasvas septembris võrreldes eelnenud kuuga 1,2% (2,0% alates aasta algusest). Residentidest majapidamiste laenuportfelli kasv oli septembris 0,5% (võrreldes 2011. aasta lõpuga portfell kahanes -1,5%).

Kokku oli Eestis tegutsevate kommertspankade laenuportfelli kasv septembris 0,6%, sama suur oli kasv ka võrreldes aasta algusega.

Siiani ei ole Euroopa majanduses toimuv Eesti majapidamiste meeleolule olulist mõju avaldanud. Järgmise 6-12 kuu jooksul on samaväärselt stabiilsete mahtude püsimine siiski vähem tõenäoline. Välismajandusest põhjustatud negatiivset mõju me järgmise 3-6 kuu jooksul Eesti sissetulekutele ja tööhõivele tõenäoliselt veel ei näe, samas võib ekspordinõudluse jahtumine tuua selle mõju välja üsna kiiresti. Ehkki seni on Euroopa majanduslangus olnud eelkõige Lõuna-Euroopa riikide teemaks, on languse mõju avaldumine meie lähiriikides aja jooksul paratamatu.

Eesti eraisikute võlakoormus on oluliselt madalam meie põhjanaabrite omast. Kui Eestis on eraisikute võlakoormus kokku 7,0 miljardit eurot (sh mitteresidendid 0,07 mld eurot), siis Soomes on sama näitaja 129,7 miljardit eurot.

Kui erinevus Eesti ja Soome rahvaarvus on neljakordne, siis eraisikute võlakoormuses on vastav erinevus 18,7-kordne. Eesti erasektori võlakoormus on Euroopa riikide võrdluses pigem madal. Eesti madalast avaliku sektori võlakoormusest on juttu olnud palju. Kui Eesti avaliku sektori võlakoormus jääb alla 10% sisemajanduse kogutoodangust, siis Euroopa Liidu riikide keskmine võlakoormus on ligi 85% SKP-st.

Hoiuste maht septembris ei muutunud, alates aasta algusest on hoiuste maht kasvanud 6,1%.

Tulemust hoidsid peamiselt valitsussektor ja finantseerimisasutused, kuna residentidest ettevõtete ja eraisikute hoiused kahanesid. Et aasta eelmiste kuude tõusud on olnud üsna jõulised, ei ole deposiitide mahu pärast muretsemiseks põhjust. Samas on selge, et tulenevalt sisetarbimise järsust kasvust käesoleval aastal on raha neto sissevool Eesti majandusse nõrgenenud. Sellest tulenevalt ei ole laenude-hoiuste suhte sama kiiret paranemist enam oodata, mistõttu oleks parem, kui jaekaubanduse käibed selle aasta lõpus enam sama kiiresti ei kasvaks.