Palgaandmete avalikustamisega seotud seadusemuudatused on andnud kohalikele oma-valitsustele võimaluse tõlgendada asju isemoodi.
Sügisel on kohalike omavalitsuste valimised ja valijal, kes tahab omavalitsusjuhtide teenistusega kursis olla, on avalikku palgainfot raske leida.
Ühtne nõue, mille kohaselt avaldasid kohalikud omavalitsused (KOVid) oma koduküljel 1. aprilliks eelmise aasta palgaandmete koondtabeli, enam ei kehti. Uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt pidid KOVid selle aasta 1. maiks avalikustama ametnikele määratud põhipalgad seisuga 1. aprill 2013.
Äripäeva andmeil ei olnud umbes pooled KOVid tähtajaks põhipalga numbreid avalikustanud ja need, kes avalikustasid, tõlgendavad ametniku staatust erinevalt. Mis tähendab, et osa KOVe ei liigita vallavanemat/linnapead ametnike alla ja seega pole ka tema palka tabelisse lisanud. Samas enamike KOVide koduleheküljel on vallavanema/linnapea kontaktandmed leitavad menüüs pealdise Ametnikud alt.
"Vallavanem ei ole uue ATSi järgi ametnik," põhjendas Pala vallavanem Jozsef Weinrauch, miks valla koduküljel avalikustatud tabelis ei ole tema palganumbrit. "Vallavanema palk on avalik ja on avalikustatud volikogu otsusega dokumendiregistris."
Lisaks sellele, et huvilisel oleks võimalikult keeruline vallavanema palganumbrit dokumendiregistrist üles leida, on Pala vald seadusemuudatuste varjus oma koduküljelt maha võtnud ka palgaandmete koondtabelid varasemate aastate kohta. Weinrauchi kinnitusel peab inimene, kes tunneb vallavalituse inimeste palkade vastu huvi, esitama ametliku teabenõude.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Cerlin Pesti selgitas, et vastavalt ATSi 7. paragrahvile on igal KOVil õigus ise määratleda, kes on ametnik ja kes on töötaja. "Sellest lähtuvalt sõltub kohalike omavalitsuste poolt tehtud ametnike ja töötajate jaotusest see, kelle palgad tuleb avalikustada," lausus ta.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et tema ei saa aru, mida uue avaliku teenistuse seaduse kokkukirjutajad mõtlesid. "Vallavanema staatus on seadusest välja jäetud ehk et vallavanem on justkui lindprii," rääkis ta. "Seaduses otseselt ei määrata, kas vallavanem on ametnik või töötaja või kes ta üldse on."
Tamsalu valla kodulehel avalikustatud tabelis on kirjas ka Toomas Uudebergi põhipalk seisuga 1. aprill 2013. "Mis me siin ikka salatseme," lausus ta. "Kas seadus käsib või ei käsi, meie leiame, et pigem olgu kõik avalik. Seadusandlus annab praegu suvalise tõlgendamise võimaluse. Samas, kui andmeid ai avalikusta, siis teabenõudele vastamiseks kulub ju samuti teatud inim- ja ajaressurssi."
Pühalepa vallavanem Ants Orav tunnistas teisipäeva (7.05.) hommikul, et nad ei ole senini andmeid ametnike põhipalkade kohta üles riputanud. "See on tehniline küsimus - ju meil on olnud midagi olulisemat teha," vabandas ta. "Samas küsin mina, mis sellest muutub, kui see tabel näiteks homme koduküljele tekib. Kas kellelgi läheb nüüd elu või enesetunne paremaks? Avalik sektor peab sellistele ebaolulistele asjadele nii palju aega ja energiat kulutama. Ilmselt on vaid mõnel kodanikul huvi teada saada, kui palju keegi palka saab."
Veel sama päeva jooksul ilmus värske palgatabel siiski ka Pühalepa valla koduküljele. Tabelis on teiste ametnike hulgas kirjas Pühalepa abivallavanema põhipalk, ent vallavanema palka pole välja toodud.
Kuna korruptsioonivastase seaduse muudatuse tõttu ei pidanud KOVid selle aasta 1. aprilliks avalikustama eelmise aasta palgaandmete koondtabelit, on avalikkuse jaoks andmed vallaametnike palkade ja lisatasude kohta ajavahemikus 1. jaanuar 2012 kuni 1. aprill 2013 tühi auk. Vaid väga vähesed KOVid on eelmise aasta palgaandmed omal vabal tahtel koduküljele üles riputanud.
"Selle info teadasaamiseks tuleb esitada teabenõue, millele riigiasutus on kohustatud vastama," soovitas Cerlin Pesti. "Muul moel hetkel 2012. aasta palkade kohta infot kätte saada pole võimalik."
Seotud lood
Äripäev võtab kokku, milliste argumentidega diskuteerisid palkade avalikustamise idee pooldajad ja vastased.
Palkade avalikustamist tuleks tõsiselt kaaluda ja selleks on vaja teha seaduses korrektuure, lausus riigikogu liige Rannar Vassiljev (SDE).
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.