Palkade avalikustamist tuleks tõsiselt kaaluda ja selleks on vaja teha seaduses korrektuure, lausus riigikogu liige Rannar Vassiljev (SDE).
Sotsidel pole küll selget seisukohta palga teemal, kuid Vassiljevi sõnul on see teema õhus olnud. " Tasub kaaluda seda teema arutamist. Palkade avalikustamisel on nii oma plussid – inimesed saavad vaadata, kas nende panus tööturgu on õiglaselt tasustatud või mitte. Samuti on seal ka mõningad küsimärgid – palk on töötaja ja tööandja omavaheline kokkuleppe," märkis ta.
Avaliku sektori palgad peavad teatud osas avalikud olema, erasektori puhul tekitab see aga Vassiljevi sõnul küsimusi. "Isiklikult mulle tundub see mõte avalikustada palku kaalumisväärt," nentis ta.
Teatud ulatuses peaks seadusi korrigeerima, sest ainult ühiskonna kokkuleppest ei piisa, lisas Vassiljev. "Seda peaks vaatama, mis kujul seda juriidiliselt lahendada ja kuidas see mõistlikum oleks. Teatud juriidilisi korrektuure tuleks seadusse sisse viia," märkis ta.
Rahanduskomisjonis ei ole seda teemat arutatud ning Vassiljevi sõnul peaks riigikogu liige või fraktsioon tegema ettepaneku rahanduskomisjoni seaduse muutmiseks. "Seda teemat tasuks tõsiselt kaaluda," lisas ta.
Ajakirjanduses peetakse juba tükk aega diskussiooni palkade teemal – kas avalikustada või mitte. Tänases Äripäevas kirjutas SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe, et tema on avalikustamise poolt. Äripäev uurib erakondadelt, kas peaks muutma seadusi, mis kohustaks ettevõtjaid avalikustama palku.
Seotud lood
Palga avalikustamine peab jääma omaniku vabaduseks, sest tegu on isikliku rahakoti ehk privaatsfääri küsimusega, lausus rahandusminister Jürgen Ligi.
Palgaandmete avalikustamisega seotud seadusemuudatused on andnud kohalikele oma-valitsustele võimaluse tõlgendada asju isemoodi.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sesteri sõnul tuleks esmalt avalikustada kõigi riigi käest palka saavate inimeste palgad ning siis liikuda sealt edasi.
Riigikogu liikme Kadri Simsoni sõnul tekib palkade avalikustamisega tööandjatele täiendav kohustus, mis suurendab bürokraatiat.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”