Riigikogu liikme Kadri Simsoni sõnul tekib palkade avalikustamisega tööandjatele täiendav kohustus, mis suurendab bürokraatiat.
"Juba täna kuuleb väga paljude ettevõtjate käest, et statistikaameti poolt nõutav statistika hulk on väga mahukas ning sellele kulub liiga palju aega. Täiendav kohustus vähendab veelgi töö efektiivsust ning ei aita kaasa palkade tõstmisele," lausus ta. "Ma ei oleks nii optimistlik, et vaid palkade avalikustamisest piisaks meie madalate palkade probleemi lahendamiseks," lisas Keskerakonna aseesimees.
Simson on nõus Praxise analüütikutega, et palkade avalikustamise positiivseks küljeks võiks olla soolise palgalõhe vähendamine. "Praegu ei pruugi sama kvalifikatsiooni ja sama töökoormusega inimesed teadagi, et sama töö eest saavad nad erinevat palka," tõdes ta.
"Samas on erasektoris töötaja ja tööandja vahel lepinguline suhe, mida tavaliselt peetakse töölepingu poolte omavaheliseks küsimuseks, mitte avalikuks asjaks. See on nii Eestis kui ka mujal Euroopas," märkis Simson.
Eraldi probleemiks on sellise statistika puhul võimalik ebatäpsus. "Inimeste ametinimetus võib olla üks ja sama, kuid tööülesanded ning nende maht oluliselt erinev," rääkis ta.
Riigikogu liikme sõnul peab palkade kasvu jaoks Eesti asukoht tootmise väärtusahelas tõusma. "Meil tegeletakse põhiliselt odavate allhangete tegemisega ning väärtusahelas kõrgemal ja paremini tasustatud tööd ei ole Eestisse tulnud," lausus Simson. "Põhjuseid pole vaja kaugelt otsida. Valitsuse seisukoht on jätkuvalt, et soodne maksukeskkond loob Eestile konkurentsieelise," sõnas ta.
Simsoni kinnitusel on selgelt näha, et see ei vasta tõele. "Kui riigil ei ole pakkuda piisavas mahus kvalifitseeritud tööjõudu, siis ei ole see riik ka ettevõtetele atraktiivne. Ükskõik kui soodne on ka maksukeskkond, siis kaalukeeleks on ikkagi tööjõu haridustase," märkis ta.
"Ettevõte tahab saada valmis komplekti maksusüsteemist, kvalifitseeritud tööjõust ja korras taristust. Ainult nii tulevad Eestisse kõrget lisandväärtust tootvad töökohad," selgitas Simson.
Ajakirjanduses peetakse juba tükk aega diskussiooni palkade teemal – kas avalikustada või mitte. Tänases Äripäevas kirjutas SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe, et tema on avalikustamise poolt. Äripäev uurib erakondadelt, kas peaks muutma seadusi, mis kohustaks ettevõtjaid avalikustama palku.
Seotud lood
Palgainfo agentuuri novembrikuise küsitluse põhjal pooldab töötasude avalikustamist vaid 2% Eestis küsitletud tööandjaist.
Palga avalikustamine peab jääma omaniku vabaduseks, sest tegu on isikliku rahakoti ehk privaatsfääri küsimusega, lausus rahandusminister Jürgen Ligi.
Advokaadibüroo Sorainen AS panganduse ja finantsõiguse töörühma juht Reimo Hammerberg, kes kaitses Toomas Tooli esimese astme kohtus, nägi Tooli börsimanipulatsiooni otsuses mitmeid puudusi.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sesteri sõnul tuleks esmalt avalikustada kõigi riigi käest palka saavate inimeste palgad ning siis liikuda sealt edasi.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.