Euroopa Komisjon pakub ennast selleks instantsiks, mis hakkab Euroopa pangandusliidus otsustama, milline pank läheb saneerimisele ning millisel pangal tuleb uksed kinni panna.
See tõotab tuliseid vaidlusi, kuna euroala suurim riik Saksamaa on juba ette teada andnud, et ELi aluslepingud praegusel kujul komisjonile sellist voli ei võimalda.
"Ma soovitan komisjonil oma ettepanekus pangaprobleemide lahendamise ühtsest mehhanismist väga ettevaatlik olla ning hoolikalt järgida praeguse aluslepingu piiratud tõlgendamisvõimalusi," kordas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble eile oma hoiatust. "Meil tuleb lähtuda olemasolevast juriidilisest baasist, muidu riskime suure segadusega," tsiteeris agentuur Bloomberg.
Tegemist on järgmise sambaga pangandusliidus, kus esimese sammuna otsustati euroala süsteemselt oluliste pankade järelevalve allutada Euroopa Keskpangale (Eestis on nendeks pankadeks Swedbank, SEB ja Nordea). Järelevalve vajab aga vahendeid tuvastatud probleemide lahendamiseks - selleks esitas Euroopa Komisjon täna ettepaneku ühtsest pangaprobleemide lahendamise mehhanismist.
Peamine küsimus ongi selles, kui palju võimu kesktasandile koonduks ning millised on liikmesriikide võimalused neid otsuseid vaidlustada.
Euroopa Komisjoni kõrval toetavad tugevat kesktasandi instantsi ka Euroopa Keskpank ja IMF. See suurendaks usaldust euroala pankade vastu ning seoks nad n.ö riiklikust kuuluvusest lahti. Kardetakse, et kui pangaprobleemide lahendamine jätta liikmesriigi tasandile, riskib kohalik järelevalveinstants sattuda valitsuse ja pangandusringkondade surve alla. Alternatiivsed lahendused Euroopa Komisjonile oleksid kehvemad lahendused.
"Me vajame süsteemi, mis suudab kiiresti ja efektiivselt otsuseid langetada, välistades ebakindluse, kuidas see võiks mõjutada riigi rahandust, ning kus on reeglid, mis tagavad turgudele kindluse," ütles Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier.
Saksamaa näeb ELi praeguses juriidilises raamistikus võimalust vaid liikmesriikide kriisihaldusmehhanismide koostöövõrgu loomiseks. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles esmaspäeval Euroopa Parlamendis, et ühest juriidilist tõlgendust ei ole. See on aga selge, et aluslepingute muutus oleks aeganõudev protsess.
Ühtne mehhanism lõpetab olukorra, kus pangaprobleemide lahendamine on riigiti erinev ning kui midagi juhtub näiteks mitmes riigis tegutseva pangaga, tuleb hakata improviseerima. Tuntumaid näiteid sellest on Dexia pank.
Ettepank puudutab kõiki euroala riike ning neid ELi riike, mis on otsustanud allutada oma pangad Euroopa Keskpanga järelevalvele. Ettepaneku peavad veel kinnitama liikmesriigid ja Euroopa Parlament.
Michel Barnier' sõnul on komisjoni ettepanek koostatud nii, et see ei anna komisjonile voli käsutada liikmesriigi maksumaksjate raha üle. Selline asi võib muutuda aktuaalseks, kui liikmesriigil tuleb osaleda panga päästmises.
"Tekst ütleb sõnaselgelt, et kriisilahenduse nõukogul ei ole mitte ühegi stsenaariumi puhul lubatud liikmesriigi maksumaksja raha üle otsustada ilma selle liikmesriigi nõusolekuta," ütles Barnier agentuurile Bloomberg. "Me räägime siin väga erandlikest juhtudest. Kõik meie reeglid lähtuvad eesmärgist vältida maksumaksja raha kasutamist."
Komisjoni ettepaneku järgi otsustab panga kriisilahenduse nõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide järelevalveasutuste, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga esindajad, kas panga probleemid on muutunud nii suureks, et vajalik on sekkumine. Kui see nii on, tehakse komisjonile soovitus mehhanismi käivitamiseks. Komisjon otsustab. Komisjoni täna esitatud ettepanekus on liikmesriigile tagatud ka vetoõigus otsustes, mis võivad vajada maksumaksja raha kasutamist.
Nädalapäevad tagasi jõudsid ELi rahandusministrid kokkuleppele teemaga seotud direktiivi eelnõus, kus on kirjas kes ja millises järjekorras panga probleemide korral kahju kannavad. Eelnõu on nüüd ringiga Euroopa Parlamendis.
Ühine pangaprobleemide lahendamise fond (mahuks on pakutud 1% pankade tagatud hoiustest, seega ca 55 mld eurot), mille vahendeid saaks kasutada raskustes pankade restruktureerimise kulude katteks, moodustatakse pankadelt laekuvatest maksudest. Sellise fondi moodustamine võib aega võtta üle 10 aasta, asendades perspektiivis kriisihaldusfondid liikmesriikide tasandil. Fondil oleks ühtlasi võimalus iseseisvalt turult laenu võtta.
"Juriidilisest aspektist on kaheldav, kas ELi praegune juriidiline arhitektuur on selleks piisav, et toetada komisjonile taoliste volituste andmist ning kriisihaldusfondi loomist, mis sisuliselt tähendab võlgade jagamist," ütles Bloombergile õigusbüroo Mayer Brown jurist Alexandria Carr. "Praktilisest küljest ei ole veel kaugeltki selge, kuidas selline mehhanism, mis viib komisjoni vältimatult konflikti riiklike järelevalveinstantsidega, töötama hakkab."
Ühtne järelevalve Euroopa süsteemselt oluliste pankade üle peaks käivituma tuleva aasta sügisest. Euroopa Keskpank on väljendanud soovi, et kriisihaldusmehhanism käivituks järelevalvega samal ajal.
Seotud lood
Rahvusvaheline Valuutafond tuleb kolmapäeval avaldatud raportis uuesti välja ettepanekuga, et euroalal peaks olema oma eraldi eelarve, et leevendada võimalikke kriisiolukordi, mis ei puuduta kõiki euroala riike ühte moodi.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kirjutab täna ajalehes Financial Times avaldatud arvamusloos, et pangandusliidu järgmise etapi – ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks, on vaja ELi aluslepingute muutust.
Rootsi rahandusminister Anders Borg kordas nädalavahetusel toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Vilniuses, et Rootsi ei kavatse euroalal loomisel oleva pangandusliiduga praegu liituda.
Prantsuse-Belgia panga Dexia SA poolaasta kahjum vähenes võrreldes eelmise aastaga ligi 300 miljoni euro võrra, kuid oli siiski ülisuur – 905 miljonit.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
3
Värbame ikka talenti, mitte sugu, vanust ja silmavärvi!
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele