Kui investorid arutavad Steve Ballmeri pärandit, viitavad nad tihti Microsofti aktsiate kõrgustest langusele toomisele. Ettevõtte aktsiahind tõusis kosmilise hinnani (59,56 dollarit) kõigest mõni nädal enne Ballmeri tegevjuhiks kinnitamist 2000.aasta jaanuaris. Sellest ajast alates ei ole aktsia hind üle 40 dollari küündinud.
Wall Streeti vaikiv hukkamõist Ballmeri suhtes on oluline tegur ettevõttele, mis otsib hetkel tegevjuhile mantlipärijat. Kuid on ka teisi numbreid, mis aitavad määratleda tarkvarahiiu 13-aastase ametijaga teist tegevjuhti.
Ballmer ei ole Bill Gates, kuid ta viis serveritarkvara, mis on hetkel ettevõtte suurim äri, enam kui kuuekordsele müügikasvule.
Office üksuse müük on kolmekordistunud. Ballmer tõi dividendid, mis oleksid investoritele, kes kogu tema ametiaja aktsionärid oleksid olnud, taganud 8,23 dollarilise tulususe.
Enne Ballmeri ei olnud müügil näiteks Xboxi. Peale esialgset suurt kahjumit, on selle müük viimasel finantsaastal sisse toonud 7,1 miljardit dollarit.
Isegi Windowsi äri, Microsofti algne rahalehm, on enam kui kahekordistunud peale Ballmeri tegevjuhiks saamist. Samas on see number vaid osa kogu loost. Aastal 2000 omas Windows enam kui 90% turuosast ning konkurendid praktiliselt puudusid.
Nutelefonide ja tahvelarvutite tulekuga ning Microsofti täieliku läbikukkumisega seda turuosa haarata, ennustas Goldman Sachs eelmisel aastal, et Windows on paigaldatud vaid kõigest 19% tarbijate kasutatavetele seadetele. See number peaks Ballmeri mantlipärijale põhjustama kõige enim peavalu.
Seotud lood
Endine Microsofti tegevjuht Steve Ballmer kavatseb osta 2 miljardi dollariga NBA korvpalliklubi Los Angeles Clippers.
Microsoft teatas kvartalikasumi 17protsendisest kasvust. Tulemus oli parem kui analüütikud ootasid ning tehnoloogiahiiglase aktsia tõusis järelturul 5 protsenti.
Cantilloni efekt kirjeldab hästi seda, kuidas praegused rahapoliitikad teevad rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks, suurendades selle kaudu ebavõrdsust.