Wolf: Swed edutab kompetentsi järgi

Swissoteli 30. korrusel toimunud kohtumisel rääkis Wolf, miks on Swedbank taas jahtimas suuremat turuosa Rootsi kuumaval kinnisvaraturul, kas Eestis on eelistatud suurkliendid, miks saab Helo Meigasest kontserni juhatuse liige ning kas ta 2011. aastal Eesti Vabariigi presidendilt saadud Maarjama Risti III klassi teenetemärki ka kunagi rinda on pannud.

Intervjuu

Alustaks ühest värskest uudisest - tänane (kolmapäevane - toim.) Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab murega PISA testi tulemustest, Rootsi noortel läks päris kehvasti. Mis sõnumit Teie selles Rootsile ja Euroopale näete? Tean, et Swedbank pole noorte käekäigu suhtes ükskõikne, teil on mitmeid algatusi ja programme.

Michael Wolf: Mida parem noorte ettevalmistus, seda parem ka meie ärile ja ühiskonnale tervikuna. Mida meie püüame teha - püüame koolidesse sisse viia isiklike rahaasjade õpetust - mis asjad maksavad, mis on säästmine, eelarve. Sellest teatakse hämmastavalt vähe. Meil on noorte praktikaprogramm, mis annab neile n.ö esimese sissekande CVsse. Lisaks oleme sponsoriks noorte ettevõtlusprogrammile, kus nad saavad aimu kassavoogudest, müügist. Kui taoliste teemadega kokku puutud, tekib arusaamine seda tüüpi teadmiste tähtsusest ja inspiratsioon neid teadmisi omandada.

Üks värskemaid uudiseid on ka Rootsi Skanska otsus Eestist lahkuda. Eestis räägitakse juba välisfirmade lahkumise trendist.

Meie oleme Balti riikide suhtes väga positiivsed. Sel lihtsal põhjusel, kuidas siin kriisiga toime tuldi. Paljudel riikidel tuleb oma reformid alles teha, Eestil on siin mitmeaastane edumaa. See on tugev konkurentsieelis. Meie jaoks on Eesti väga pikaajaline koduturg.

Priit Perens: mina ütleksin, et on erinevaid põhjusi. Ma ei saa öelda, et me oleks näinud, et keegi Eestist põhimõtte pärast lahkuks. Jah, mõned kaebavad, et pangad lahkuvad. Aga siin on põhjuseks uued reeglid, mis muudavad piiriülese panganduse kapitalile koormavaks. Ma arvan, et piiriülene pangandus väheneb.

Michael Wolf: Sul on õigus. Väiksemate pankade kulud on väga kõrged. Ja võibolla võib ka seda öelda, et Balti turul on panku veidi liiga palju. Meie eeliseks on, et Swedbank on suhteliselt suur. Oleme saanud osta varasid, mida on müüki pandud. Ilmselt on neil turgudel ees veel konsolideerimisi.

Priit Perens: Aga me ei saa öelda, et välismaised firmad on lahkumas. Seda me öelda ei saa.

Michael Wolf: Ei.

Swedbank tõstis hiljuti Rootsis eluasemelaenude intressi, kui Finantsinspektsioon teatas, et võib selliste laenude riskikaale tõsta 30 baaspunktile. Teised pangad kaasa ei tulnud ja pidite intressid uuesti alla laskma. Kuivõrd tulevad rangemate pangandusreeglite kulud klientide kanda?

Seda asja tuleb vaadata mitmest aspektist. Kui vaatate keskpanga finantsstabiilsuse raportit, on selge, et Swedbankil on kapital olemas, et võimaliku kriisiga eluasemelaenude turul toime tulla. Mis aga juhtuks, on see, et tarbimine kannataks, sest inimesed hakkavad laene tagasi maksma. See omakorda nõrgestab ettevõtlussektorit.

Rootsis on meil struktuurne risk, me ei ehita piisavalt juurde uusi elamispindu suurlinnades, kuhu kõik tahaksid kolida. Elamispindade hindu ajab üles vähene pakkumine. Ülejäänud ühiskonnas on meil sisuliselt deflatsioon. Kui nüüd tahta aeglustada majapidamiste võlakoorma kasvu, ja seejuures mitte laenu hinda muuta, ei ole mingit survet käitumise muutmiseks.

Teiseks,  kui me ei kannaks kulusid üle majapidamistele, peab kapital kuskil mujal raha teenima ja kaudselt võib sellisel juhul kannatada ettevõtlussektor. Sellisel juhul ei oleks ka keskpanga juht Stefan Ingves võibolla nii valmis intressimäärasid alandama.

Ingves ütles juba, et võibolla tuleb riskikaalud tõsta 35 baaspunktile. Kui pangad midagi omalt poolt ei tee ja eluasemelaenude hulk jätkab kasvu, siis need meetmed muutuksid järjest karmimaks. Nende kõrgete riskikaaludega ei pruugi mõned uusehitusprojektid isegi mitte alata.

Ma arvan, et me tegime õige otsuse, kuid ajastus oli vale. Meil tuli näidata, et me kuulame oma kliente, aga ma olen veendunud, et see teema tuleb veel uuesti päevakorda.

Ütlesite omal ajal, et Swedbank on valmis turuosa käest andma, nüüd tahate jälle ka eluasemelaenuturul oma turuosa suurendada. Kallate õli tulle?

Palju asju on viie aastaga muutunud. Meie kapitalibaas on kahekordistunud. Meil on täna puhvrid, mida toona ei olnud. Kinnisvaralaenude kasvutempo on aeglustunud pea 10 protsendilt vähem kui 5%-le. Riskipilt on mõnevõrra paranenud.

Sisuliselt kaitseme oma kliendibaasi ja see strateegia on viinud selleni, et 10%ne turuosa on kasvanud 13-14%-le, kuid on alles kaugel kunagisest 25%st.

Küsin, sest Eesti Panga viimases finantsstabiilsuse raportis oli Rootsi kinnisvaraturu olukord ühe riskina välja toodud.

Sama teemat on puudutanud IMF ja OECD. Ja eluasemelaenud moodustavad poole meie bilansist. Nii on väga oluline, et me näeme õigeid riske ja reageerime kohaselt ja et me kaitseme ka oma kliendibaasi.

Kas Rootsi pangad on sellest Euroopa pankadega võrreldes kehvemas seisus, et Rootsi poliitikud muudavad reegleid nende jaoks järjest karmimaks. See mõjutab ka kliente, ma eeldan.

Oleme liikunud regulatsioonidest oluliselt ette. Tänasel päeval on meie Tier 1 kapital 17% (esimese taseme omavahendid). Oleme ainus pank, mis ka musta stsenaariumi korral kasumisse jääks.

Me oleme jõudnud punkti, kus tuleb otsustada, kas veelgi suuremad kapitalinõuded loovad õige kaitse ja motiveerivad õiget käitumist. Eelkõige tahame selgust.

Selgust oleks vaja ka pangandusliidu kohta, mismoodi see toimima hakkab, kui Rootsi pangandusliiduga ei liitu.

Rootsi pangad on Euroopas kõige paremini kapitaliseeritud ja koormustestid läbipaistvad. See on tugevus. Oleme ka näidanud, et ei hüljanud kriisi ajal tegevust Balti riikides. Meie aktsionärid tulid appi ja süstisid panka ligi 25 miljardit Rootsi krooni. Toona sõltus pangandus Balti riikides väga palju turult saadud rahastusest ja emapangast - meil oli kaks eurot välja laenatud ja üks hoiustatud, vahe kaeti Rootsist. Täna on laenude suhe 108% hoiustest. Pangad tulevad ise toime. Mis tähendab, et nad on väga tugevas seisus. Ja neil on suur teenimisvõime. Väljakutse Balti riikides on see, et kapitalimudelid on väga protsüklilised.

Priit Perens: Mudelid, mille järgi me kapitali jaotame. Statistilised mudelid, milles kajastub maksevõimetuse tõenäosus.

Michael Wolf: See on vastupidine sellele, mis on Rootsis. Kui 20 aastat möödus ilma laenukriisita, langesid Rootsis eluasemelaenude riskikaalud 5-6%-le. Siis hakati ütlema, et meil on struktuurne risk - et on vaja riskikaale tõsta.

Vastupidine kehtib riigi kohta, kus just on laenukriis olnud. Siis on andmetes maksejõuetuse riski tõenäosus väga suur. Kui vaadata laenukriiside ajalugu, siis on tavaliselt nii, et hulk aastaid möödub ilma kahjumiteta kuni tuleb see Suur Pauk. Need mudelid ei kajasta reaalseid kogemusi, mis meil on olnud. Sel põhjusel on riigid nagu Balti riigid nende mudelite tõttu kehvemas olukorras. Ja sellest oleme kohaliku regulaatoriga ka ennetavalt juttu teinud.

Priit Perens: Kui Rootsi regulatiivne süsteem on karmim kui Euroopa oma, siis tähendab see seda, et mida Euroopa Keskpank üritab valvata, on meil juba karmimate reeglite järgi järelevalve all. Tehniliselt ei kahjusta see meid kuidagi.

Kas sellest ei saa paralleelmaailmu ja kliendile topeltkulu?

Michael Wolf: Ei.

Priit Perens: Topeltkulud - jah.

Michael Wolf: Teatud spektrites.

Priit Perens: Sest me saame arve Euroopa Keskpanga järelevalve eest.

Michael Wolf: Meil on Rootsis eraldi stabiliseerimisfond, kuhu me sissemakseid teeme. See kulu on jaotatud Rootsi äriüksustele.

Priit Perens: Järelevalve eest tuleb meil maksta otse Euroopa Keskpangale.

See mõjutab ka kliente?

Michael Wolf: Kõik kulud mõjutavad kliente otseselt või kaudselt. Selles keskkonnas pank, mis suudab olla kõige efektiivsem, on perspektiivis kõige konkurentsivõimelisem. Nii on pidev surve lihtsustada, digitaliseerida, mis ei anna üksi klientidele paremat juurdepääsu oma kontole tehingute tegemiseks, vaid see kärbib ka meie kulusid klientide teenindamisel. Mis tähendab, et perspektiivis saame pakkuda paremat hinda.

Kasumlikkusest rääkides - miks peavad pangad olema nii palju kasumlikumad, kas 15% pole liiast? Vähemalt arvab nii Rootsi valitsus.

Ühelt poolt tunnistab Rootsi valitsus, et pangandussüsteem on väga suur, 4,5 korda SKPst. Kui on suur pangandussüsteem, siis on suured kasumid. Küsimus on tootluses. Kui me ei muretseks riski pärast, oleks tootlus madalam.

Põhjus, miks meil on hea tootlus, on selles, et suur osa meie ärist ei vaja mingit kapitali. Krediitkaardi äri näiteks. Pool meie bilansist on eluasemelaenud, kuid ainult 10-15% kasumist on sellega seotud.

Eluasemelaenude riskikaalud, kas need on nüüd õigel tasemel, enne olid 5-6%.

Juba 2010 läksime regulaatori juurde ja ütlesime, et seal on struktuurne risk. Pakkusime regulaatorile välja, et kaalud võiksid kerkida 15%-le. Arvasime samamoodi nagu toona ka uued reeglid kehtestati. Kui siit nüüd edasi minna 35 baaspunktile, räägib see pigem suutmatusest lahendada struktuurset probleemi.

Kuidas Te suhtute soodustustesse, mida valitsused teevad eluasemelaenudele? Seda teeb Suurbritannia, samuti on eluasemelaenu intressisoodustused Eestis ja Rootsis.

Praegu mõned poliitilised parteid räägivad, et võibolla tuleks alandada.  Meil on aastaid olnud ühiskond, kus on soodustatud võlakoorma kasvu seda liiki maksusoodustustega.

Ja nüüd on see kuskil 170% peal kasutada olevast tulust.

Just nimelt. Meil tuleb see soodustuste süsteem üle vaadata, kui see võlakoorem meile muret teeb. Samas ei või unustada, et väga varsti on tulemas valimised. Poliitikud viitavad alati Hollandi näitele. Mille üle nad näivad eriti muretsevat, on see, et eratarbimine võib dramaatiliselt väheneda. Ilmselt see on põhjus, miks Rootsi rahandusminister Anders Borg ütleb, et vaatame selle teema üle iga kuue kuu tagant. See asi tuleb sammhaaval pikema perioodi jooksul lahendada.

Minu arvates on aus ka välja öelda, kuidas võlakoormaid vähendatakse. Kas nõutakse võlgade amortiseerimist, vähendatakse maksusoodustusi või tõstetakse hinda. Sest tarbijatena reageerime me ju hinnale. Kui eluasemelaen tarbijale kallimaks ei lähe, siis ma ei usu, et käitumine kuidagi muutuks.

Meie asi on iga kliendiga nende rahalised võimalused üle vaadata. Meile ei piisa, kui nad tulevad toime kahel töökohal rabades, vaid et nad mõtleksid ka sellele, et nad võivad sattuda majanduslikesse raskustesse ja mis siis on tagajärjed.

Viimastel aastatel on Swedbanki suund Balti riikides olnud riskide vähendamine. Mismoodi aga kindlustada uue kasvu aluseid. Kuidas on väikefirmadele laenuandmisega - kas Swedbank eelistab pigem suuremaid kliente.

Ei. Ma arvan, et me teeme äri kõigiga, väikestest alustajatest suurteni välja. Ma arvan, et meil on bilansis ruumi riski võtmiseks. Meil on hea kulubaas, mis võimaldab meil juurde võtta uusi kliente. Meil on head digitaalsed lahendused, mis võimaldavad klientidel mugavalt oma pangaasju ise ajada.

Nüüd on küsimus selles, millal taastub usaldus.

Nagu Rootsis, sõltub ka Eestis äri sellest, et ülejäänud maailm ostaks meie kaupu. Ja kui me suudame müüa, siis usun, et ettevõtted ka investeerivad.

Mis süstib minusse optimismi, on see, et kriisist läbi tulnud ettevõtted on väga n.ö robustse tervise juures. Nad on astunud vajalikud sammud oma konkurentsivõime ja kasumlikkuse hoidmiseks. Mis tähendab, et kui majandus neid ühel päeval aitab, tuleb sellest dünaamilisi ja positiivseid mõjusid.

Kuidas laenunõudlus praegu on?

Ikka alles väga nõrk. Nii kogu Põhjalas kui ka Balti riikides. Selles kajastub eelkõige ebakindlus. Ja nõudluse puudumine.

Rootsi ergutab oma majandust laenurahaga. Eestis käib sarnane debatt. Mis Teie arvate, kas Eesti saaks laenurahaga majandust kuidagi kiiremini käima tõmmata.

Oluline on, et Eestil on palju haritud tööjõudu ja fantastiline IT kogukond. Ma arvan, et poliitilisest vaatenurgast on oluline pidevalt parandada ühendusteid. Et Eestisse, Tallinna, oleks kerge kohale tulla. Nii on algatused nagu riike ühendav raudtee olulised. Mida paremad ühendused, seda suurem tõenäosus, et teised oskustega töölised siia tulevad. Sest siin on klaster, kus saab oma oskusi arendada ja teistelt õppida. Siin majanduses on palju konkurentsijõudu. Ühendusteed on üks võtmevaldkond, mis alati vajab investeeringuid.

Lisaks on alati hea, kui on suutlikkus reageerida, kui majanduses on tagasilöögid. Valitsusel on võimalus võlga suurendada, kui nad leiavad, et see on välisšoki pehmendamiseks vajalik. Nad ei ole seda võimalust kasutanud ja see on hea, kui see tuleviku tarvis olemas on.

Kuidas on kriisiga muutunud see palju kritiseeritud boonuste süsteem? Dagens Industri on nimetanud Teid kõige alamakstumaks tegevjuhiks Stockholmi börsil. Millised on töötajate boonused Balti riikides?

Me olime riigi garantii all ja see tähendas teisi tingimusi. Teadsin seda, kui ma ameti vastu võtsin. Põhimõtteliselt oli meil samuti selline suhtumine, et tasustamise süsteem panganduses muutub pärast seda kriisi. Rohkem fikseeritud palku ja vähema muutuvat palgaosa.

Oleme tahtnud oma töötajaid lähendada aktsionäridele.Sel põhjusel võtsime paar aastat tagasi kasutusele kollektiivse programmi, kus igal töötajal on võimalus saada umbes kuupalga ulatuse aktsiaid, mis on kolmeks aastaks lukustatud. Esimene väljamakse on märtsis. Ja aktsiakursi teekond on olnud üsna okei. Saad boonuse summa ja võidad ka aktsia käekäigust.

Algselt olid Balti riikides suured kõhklused. Siin pole aktsiate omamise traditsiooni, samas kui Rootsis on selles osas väga pikk ajalugu. Aga aasta aastalt - sedamööda kuidas märts lähemale jõuab, hakkavad inimesed aru saama, et see võis midagi head olla. Tuleb meeles pidada, et raskel aastal 2009 ei maksnud me boonuseid välja, kuna pank oli kahjumis. Nüüd saame näidata, et kui tulemused on head ja pank on kasumis, saame välja maksta selle, mis oleme lubanud. Kuid nagu ELi reeglid ütlevad, meil peab olema võimalus boonused tagasi pöörata, kui tulemused ei ole jätkusuutlikud. Oleme liikunud rohkem kollektiivsete ja vähem individuaalsete boonuste suunas, ehkki teatud valdkondades on võimalikud ka individuaalsed boonused. Sest konkureerime turul.

Kas pangaautomaatide sulgemine väljaspool Eesti suuremaid linnu jätkub?

Priit Perens: Kindlasti restruktureerime oma pangaautomaatide võrgu, sõnastame selle nii. Jah, paneme kinni, kuid tõsise kaalumise järel. See lugu automaatidega pälvis rohkem tähelepanu kui asi väärt. Kasutusaktiivsus oli väga madal.

Hiljuti edutas Swedbank Helo Meigase Swedbank Treasury juhiks, miks just tema?

Michael Wolf: Helo Meigase pakkus välja tema otsene ülemus Göran Bronner. Kuna mina olen omakorda tema ülemus, siis tuli mul see otsus kinnitada. Ja ma tegin seda hea meelega, sest ta on teinud paar viimast aastat fantastilist tööd, aidates meil tegeleda Ukraina ja Venemaaga. Tal on tugev panganduse taust, ta on väga hinnatud ning ta on juba mitu aastat Stockholmis töötanud. Kuna rahastamine ja kapitaliga seotud teemad on sedavõrd olulised, hakkab ta kuuluma ka panga juhatusse. Ja ma arvan, et selleks oli ammu aeg, et Balti riigid oleksid juhatuses esindatud. Aga see näitab ka seda, et oleme üks grupp ja edutame inimesi kompetentsi, mitte rahvuse alusel.

Või sookvootide.

Või sookvootide. Aga me töötame selles suunas, et vahekord oleks 40-60, mis puudutab nii naisi kui ka mehi. Rootsis on vaja leida rohkem naisi, Balti riikides mõnel tasandil on aga hoopis mehed alaesindatud.

2009. aastal tuli Swedbankil korduvalt kinnitada, et kui Läti peaks devalveerima, siis tuleb Swedbank selle löögiga toime. Nüüd on Läti liitumas euroga. Mis tunnetega täna Läti arenguid vaatate?

Läti kriis oli Parex panga pärast sügavam kui Eestis. Riik pidi kasutama oma vahendeid panga päästmiseks ja see paiskas Läti sügavamasse kriisi kui Eesti. Kuid nii nagu Eestis oli valmisolek kriisis resoluutselt käituda. Tajusime seda ja toetasime seda. Alati tuleb valmis olla halvimaks. Devalveerimist ei tulnud ja Läti seis on sammhaaval paranenud. Laenude ja hoiuste suhe oli meil Lätis üle 300% aastal 2009. See on nüüd alanenud 108%-le. Nii et ka Lätis oleme teinud läbi suured muutused ja muutunud tugevaks pangaks. Arvame, et väike riik nagu Läti võidab eurost, suurendades riigi konkurentsivõimet. Ja oleme oma ettevalmistustega Lätis eurole üleminekuks graafikus.

Kust Swedbank oma kasumi teenib? Keskpangad annavad signaali, et madalad intressimäärad jäävad veel pikalt püsima. Ukrainast ja Venemaalt tulite ära, Soome viib ellu kärpekuuri, Rootsi majandus mõõnab.

Eelkõige tuleb meil jätkata tootlikkuse tõstmist, vähendada hõõrumisi nii panga sees kui suhetes klientidega. Kuludel tuleb jätkuvalt silm peal hoida. Tõsta efektiivsust, kuni tulusid ei toeta välistegurid. Ja kui me suudame ka edaspidi oma kliendibaasi üha enam digitaliseerida, on meil inimressurssi nende segmentidega töötamiseks, kus me tahame kasvada. Ülemises, jõukamas segmendis. Ma tean, kõik tahavad selles segmendis olla. Seal on konkurentsieeliseks võime suhteid luua. Meil on vaja selleks veel rohkem aega vabaks teha, et sealt tulusid suurendada.

Tõite Swedbanki kuristiku servalt tagasi. Kui töö vastu võtsite, ütlesite, et parim töökoht Rootsi finantssektoris. Kas see töö pakub täna enam piisavalt pinget?

Mitmes aspektis on see töö täna isegi huvitavam. Täna räägin töötajate ja klientidega igapäevastest asjadest, mis on neile olulised. Esimesed paar aastat tuli meil hea seista selle eest, et pank üldse alles jääks. See oli esmane prioriteet - taastada rahateenimise võime ja hakata uuesti investeerima. Tagasivaates võib öelda, et võibolla oli isegi just see see lihtne osa - kõik teadsid, et liikuda on vaid ühes suunas - paremuse poole. Tänane fookus on sellel, kuidas tagada töötajatele tingimused, et nad tahaks meie juures töötada, kuidas panna kliente tundma, et me nende vajadustest aru saame.

Saite Eesti Vabariigi presidendilt teenetemärgi selle eest, et Swedbank tormi siin üle elas ja Balti riikidest kriisi ajal ei lahkunud. Olete seda ka kunagi rinda pannud?

See oli mulle suur au. Teenetemärki ennast ma ei ole kandnud, pole olnud sellist sündmust. Olen kandnud seda väiksemat osa, mis käib reväärile. Täna kahjuks unustasin, kiirustasin hommikul vara lennukile. Aga see oli mulle suur au.