Arengufond loobub otseinvesteeringutest ning asutab fondifondi, mis investeerib erakapitali kaasavatesse allfondidesse.
Küsimustele vastab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni esimees Margus Uudam:
Mida teie sellest mõttest arvate, kas ja miks seda vaja on?
Arengufondil on olnud oluline ja positiivne roll Eesti riskikapitalituru arendamisel, mitmed äriideed on kasvanud kasumit teenivateks ettevõteteks. Samas on turul aga jätkuvalt olukord, kus varajase faasi investoreid on ääretult vähe ning enamjaolt on alustavatel ettevõtetel peamiseks valikuks vaid avaliku sektori taustaga investor.
Fondifond on paljude riikide näitel üks paremaid võimalusi, kuidas riik saaks riskikapitalituru ja innovatsiooni finantseerimise järgmisele tasemele viia. Ühe investori asemel tekib loodetavalt 3-4 uut investorit, mis annab alustavatele ettevõtetele finantseeringuks laiema võimaluse.
Oluliselt suureneb ka kapitali pakkumine, sest ilmselt peab tulevane fondihaldur kaasama ka samas mahus täiendavat erakapitali.
Kas ja kuidas see muudab Teie hinnangul investeeringuid?
Enamjaolt vaadatakse alustavate ettevõtete finantseerimist liialt kapitalikeskselt. Selle muutuse juures on aga oluline ka see, et Eestisse tekib juurde märkimisväärselt rohkem fondihaldureid, kes oskavad porfessionaalselt kaasa aidata ettevõtete kasvule oma teadmiste, kontaktide ja kogemuste kaudu. See annab rohkematele start-up'idele rahvusvahelise kasvu võimaluse.
Kui palju uued ettevõtted uuest süsteemist kasu saada võivad?
Fondifondi struktuurist saavad laiema kapitali pakkumise ja professionaalsema nõustamise kaudu kasu kõik osapooled. Võimalik on ka spetsialiseerunud fondide teke, kes teevad investeeringuid ainult teatud valdkondades – seega on ka täiendav lisaväärtus alustavatele ettevõtetele professionaalsem.
Lisaks tekib Eestisse fondihaldureid, kes hiljem on võimelised iseseisvalt täielikult erakapitalil põhinevaid fonde looma, vähendades loodetavalt pikas perspektiivsis riigi rahalist koormust ettevõtete finantseerimisel.
Kas Arengufondi mõte ei kao nii mitte ära?
Selle muutusega teostab Arengufond oma sisulist eesmärki laiemalt kui varem, luues arenguvõimalust kõigile riskikapitalituru osapooltele – ettevõtetele, fondihalduritele, fondidesse kaasatavatele erainvestoritele ja riigile. Seega võimendub positiivne efekt varasema kitsama mõju asemel laiemalt.
Kas olete kursis sellega, kes on need erainvestorid, kes sinna on kaasatud?
Ilmselt on tegemist muutusega, mille elluviimine võtab veel kuid, kui mitte aasta jagu aega. Kaasatavad erainvestorid selguvad selle aja jooksul.
Seotud lood
Arengufondi nõukogu esimehe Alar Karise sõnul on otseinvesteeringute lõpetamine ning idufirmade rahastamine fondifondide kaudu samm edasi.
Igasuguse fondi valiku kriteeriumiteks on muu hulgas meeskond, nende eelnevad tööd, pakutav toode ise ja sealhulgas selle kulud ning kavandatavate investeeringute lepped, ütles ASi SEB Varahaldus juhatuse liige Sven Kunsing.
Äripäev toetab Arengufondi juhi Tõnis Arro reformikava, mis suurendab tulevikus tuntavalt riskiinvesteeringute mahtu ja samas kaitseb meid riigi raha mõttetu laristamise eest. Plaan elavdada Eestis riskikapitalitööstust ja asutada Arengufondi juurde uus nn fondide fond, mis investeeriks erakapitali kaasavatesse allfondidesse, on samm õiges suunas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arengufond loobub otseinvesteeringutest ning asutab fondifondi, mis investeerib erakapitali kaasavatesse allfondidesse. Riskiinvestori Allan Martinsoni hinnangul on see murdeline katalüsaator.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.