• OMX Baltic0,7%288,53
  • OMX Riga−0,24%875,89
  • OMX Tallinn0,77%1 826,32
  • OMX Vilnius−0,06%1 122,75
  • S&P 5000,67%6 089,97
  • DOW 300,18%44 105,65
  • Nasdaq 1,26%20 005,6
  • FTSE 100−0,13%8 537,15
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%102,84
  • OMX Baltic0,7%288,53
  • OMX Riga−0,24%875,89
  • OMX Tallinn0,77%1 826,32
  • OMX Vilnius−0,06%1 122,75
  • S&P 5000,67%6 089,97
  • DOW 300,18%44 105,65
  • Nasdaq 1,26%20 005,6
  • FTSE 100−0,13%8 537,15
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%102,84
  • 22.02.13, 08:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuamet: IV kvartali mediaanväljamakse oli 662 eurot kuus

Eelmise aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse oli maksuameti andmeil ligi 662 eurot kuus – see tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
Eelmise aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,3 miljardi euro ja seda maksti 544 449 inimesele.
2011. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid kokku 537 991 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku üle 1,2 miljardi euro. Mediaanväljamakse oli 2011. aasta IV kvartalis 623 eurot kuus.
Eelmise aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 5,1 miljardi euro ja seda maksti 626 344 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2012. aasta kohta oli 680 eurot ja mediaanväljamakse ligi 535 eurot.
Maksu- ja tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Oluline on tähele panna, et statistikaameti ning maksu- ja tolliameti andmed väljamaksete kohta pole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – statistikaamet avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Maksu- ja tolliamet ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – statistikaameti andmed on tekkepõhised, maksu- ja tolliameti andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb statistikaameti arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent maksu- ja tolliameti arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see statistikaameti palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid maksu- ja tolliameti andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab statistikaamet töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
Maksu- ja tolliamet võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. Neis andmeis on töötajate arv kasvav ehk iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab maksu- ja tolliamet inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Seotud lood

Uudised
  • 22.02.13, 07:02
Swed: palk kasvas tootlikkusest kiiremini
Möödunud aastal kasvas tööjõukulu töötaja kohta tootlikkusest kiiremini, kommenteeris Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina keskmise palga uudist.
Uudised
  • 22.02.13, 08:17
Töötajate nappus tõstab palka edaspidigi
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Pille Mihkelsoni hinnangul on edaspidi oodata palkade kasvamist sarnases tempos, alga kasvu toetab kvalifitseeritud töötajate nappus mitmel tegevusalal.
Uudised
  • 22.02.13, 05:10
Keskmine palk kasvas aastaga5,9 protsenti
Eelmise aasta neljanda kvartali keskmine brutokuupalk oli 916 eurot, kasvades aasta varasemaga võrreldes 5,9%.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.01.25, 06:00
Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele