Palja silmaga vaadates ei tohiks Lätil euro käibelevõtuga mingeid probleeme tekkida – riik täidab euroga liitumise Maastrichti kriteeriumid suurema vaevata, kirjutab ajakiri Economist oma värskes numbris.
Samas on Läti suhtes euroala riikide seas omajagu skepsist – eelkõige Prantsusmaal ja Hispaanias, mida peaminister Valdis Dombrovskis sel nädalal isiklikult hajutama sõitis.
Probleem on selles, et Lätist on edulugu saanud alles suhteliselt hiljuti. Alles oli Läti abiprogrammi riik majanduse järsu kukkumisega. Elanikkonna jõukuse poolest on Läti ELis kolme kõige vaesema riigi hulgas. Ning kõhklusi tekitavad ka Läti pangad, kus mitteresidentide hoiused moodustavad poole hoiuste kogusummast. Valdis Dombrovskis tõrjub võrdlused Küprosega, viidates, et pangandussektor on palju väiksem, pangad paremini kapitaliseeritud ning regulatsioone rangemaks muudetud.
Suuremgi probleem kui teiste euroala riikide veenmine, näib olevat lätlaste veenmine ühisraha eelistes – euroga liitumist toetab napp kolmandik. Enim peljatakse euro käibelevõtust inflatsiooni hoogustumist. Valitsus loodab, et investeeringute kasv, valuutariski kadumine eurodes laenu võtnud majapidamistele ning ekspordi kasv aitavad lõpuks siiski ühisrahale suurema poolehoiu võita.
Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni raportit Läti valmisolekust euroga liitumiseks on oodata mais.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Läti püüab tõrjuda kartused, et Küprose järel võivad Läti pangad euroala stabiilsusele ohtlikuks saada, kui Küproselt pagev raha nüüd Lätis varju peaks leidma.
Rohkem kui inflatsioonikriteeriumi täitmise pärast on eurot ihkav Läti mures intressimäärade pärast, ütles Läti keskpanga rahapoliitika osakonna asedirektor Martinš Bitans täna Tallinnas.
Läti majanduse kiiresti jalule aidanud kriisirohi annab tulemust vaid teatud tingimustel, millele euroala raskustes riikidest vastab ehk üksi Iirimaa.
Reitinguagentuur Moody’s hoiatas täna, et mitteresidentide hoiuste kasv Läti pankades võib ohustada Läti pangandussüsteemi reitingut.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.