Palja silmaga vaadates ei tohiks Lätil euro käibelevõtuga mingeid probleeme tekkida – riik täidab euroga liitumise Maastrichti kriteeriumid suurema vaevata, kirjutab ajakiri Economist oma värskes numbris.
Samas on Läti suhtes euroala riikide seas omajagu skepsist – eelkõige Prantsusmaal ja Hispaanias, mida peaminister Valdis Dombrovskis sel nädalal isiklikult hajutama sõitis.
Probleem on selles, et Lätist on edulugu saanud alles suhteliselt hiljuti. Alles oli Läti abiprogrammi riik majanduse järsu kukkumisega. Elanikkonna jõukuse poolest on Läti ELis kolme kõige vaesema riigi hulgas. Ning kõhklusi tekitavad ka Läti pangad, kus mitteresidentide hoiused moodustavad poole hoiuste kogusummast. Valdis Dombrovskis tõrjub võrdlused Küprosega, viidates, et pangandussektor on palju väiksem, pangad paremini kapitaliseeritud ning regulatsioone rangemaks muudetud.
Suuremgi probleem kui teiste euroala riikide veenmine, näib olevat lätlaste veenmine ühisraha eelistes – euroga liitumist toetab napp kolmandik. Enim peljatakse euro käibelevõtust inflatsiooni hoogustumist. Valitsus loodab, et investeeringute kasv, valuutariski kadumine eurodes laenu võtnud majapidamistele ning ekspordi kasv aitavad lõpuks siiski ühisrahale suurema poolehoiu võita.
Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni raportit Läti valmisolekust euroga liitumiseks on oodata mais.
Seotud lood
Läti püüab tõrjuda kartused, et Küprose järel võivad Läti pangad euroala stabiilsusele ohtlikuks saada, kui Küproselt pagev raha nüüd Lätis varju peaks leidma.
Rohkem kui inflatsioonikriteeriumi täitmise pärast on eurot ihkav Läti mures intressimäärade pärast, ütles Läti keskpanga rahapoliitika osakonna asedirektor Martinš Bitans täna Tallinnas.
Läti majanduse kiiresti jalule aidanud kriisirohi annab tulemust vaid teatud tingimustel, millele euroala raskustes riikidest vastab ehk üksi Iirimaa.
Reitinguagentuur Moody’s hoiatas täna, et mitteresidentide hoiuste kasv Läti pankades võib ohustada Läti pangandussüsteemi reitingut.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.