Padar: ELi 2014–20 eelarve toppab vanade võlgade taga

Need on summad, mis on praegusel eelarveperioodil lubatud, kuid välja maksmata, kuna liikmesriigid pole sissemakseid nõutud mahus ära teinud.

Euroopa Komisjon on koostanud lisaeelarve eelnõu mahus 11,2 miljardit eurot, mis peaks selle augu katma. Liikmesriigid, kes lähtuvad sellest, et kõiki eurotoetusi nagunii ära kasutada ei suudeta, hindavad summa liiga suureks. Euroopa Parlament aga liiga väikseks, hinnates puudu oleva summa suuruseks ca 16 miljardit eurot. Suuremat selgust ja otsust oodatakse ELi valitsusjuhtide tippkohtumiselt mai keskel.

"Parlament on täna positsioonil, et jah, me tahame alustada läbirääkimisi, aga läbirääkimiste aluseks on see, et pakutaks välja väga selge ja usaldusväärne lahendus puudu olevatele vahenditele," ütles Padar täna Tallinnas.

Eesti makset suurendaks Euroopa Komisjoni lisataotlus 2013. a eelarvesse ca 11-12 miljoni euro võrra. Kuna aga läbirääkimised alles jätkuvad, on lõplik lisataotluse maht veel lahtine. Koos traditsiooniliste omavahenditega on Eesti EL makseks tänavu arvestatud 182 miljonit eurot. "Võimalik lisataotlus suurendaks vastavalt meie igakuiseid makseid, kuid jääks suure tõenäosusega arvestuslike kulude riigieelarvesse planeerimisel silmas peetava vea piiridesse," kommenteeris rahandusministeerium.

Ilmekas näide struktuurivahendite alakasutusest on Rumeenia, millele märtsi alguse seisuga oli praeguse seitsme aasta pikkuse eelarveperioodi vahenditest ära kasutatud vaid 12,5%. Eestil, mis on n-ö paremuselt viies, on näitaja üle 50%.

Parlamendil oli veel rida nõudmisi järgmise finantsperspektiivi kinnitamiseks, milles ELi valitsusjuhid 8. veebruaril Ülemkogul kokku leppisid. Need puudutavad lisaks vanade võlgade tasumisele suuremat paindlikkust summade ringi tõstmiseks ning suuremat omavahendite osa. Padar on optimistlik, et hiljemalt juuliks saab eelarve ka parlamendi heakskiidu, ehkki esmane reaktsioon valitsusjuhtide kokkuleppele oli väga kriitiline.

"Mõistlikud kompromissid MFFi (ELi seitsme aasta eelarve – toim.) nimel on võimalikud," märkis Padar.

Eestil ei ole ELi uues eelarves ühtegi nõudmist, mis saamata jäi, ütles Padar. Kui, siis on läbirääkimiste kohti veel põllumajanduspoliitikas, kus Eesti taotleb suuremat siseriiklikku paindlikkust summade kasutamisel.

"Läbirääkimised hakkasid peale 11. aprillil ja loodetakse jõuda lõpliku tulemuseni juulikuus," ütles Padar. Tehnilisi dokumente ja eelarvestrateegiaid koostatakse juba selle ootusega.

Kokku peaks Eesti ELi järgmisest finantsperspektiivist saama 5,9 miljardit eurot ning eelarvesse maksma 1,4 mld.  Lõppeva perioodiga võrreldes suurenevad summad enam kui 900 miljoni euro võrra.