• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2250,45%38 877,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2250,45%38 877,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 25.07.13, 12:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pärnits ärgitab järsult palka tõstma

Suurettevõtja Ülo Pärnits on tänases Maalehes taas võtnud ette üleskutse tõsta järsult palku, sarnase vastukaja tekitanud ettepaneku tegi ta ka sügisel konverentsil Äriplaan.
Pärnits tõi ühe suurema Eesti probleemina välja selle, et kuna palk on tööandja jaoks kulu, hoitakse sealt võimalikult palju kokku. Pärnits peab tobedaks valitsuse juttu, et palgatõusu tuleb tagasi hoida, kuna kaotaksime konkurentsivõimes. "Kui me palka ei tõsta, siis andekad ja tublid töömehed lähevad ära piiri taha kallimale palgale, ja just siis me kaotame oma konkurentsivõimes," arvas ta.
Pärnitsa sõnul ergutaks laialdane järsk palgatõus kogu majandust, sest kui inimesed hakkaksid rohkem teenima, hakkavad nad ka rohkem teenuseid ostma.
Eelmisel sügisel toimunud Äripäeva konverentsil Äriplaan ütles Pärnits, et ettevõtted, kes palka tõsta ei suuda, pole piisavalt tasemel. "Mul on viimasel ajal olnud südame peal see, et Eestis on palk 3-4 korda madalam kui Skandinaavias. See pole mitte 30%, see on kolossaalne vahe," rääkis Pärnits toona.
Pärnitsa arvates on arusaamatu, miks on vahe kolmekordne. "Meie tehniline tase ei jää Skandinaaviale alla. Näiteks on ka vestlustest pangajuhtidega selgunud, et Eestis on pangad paremini juhitud kui emapankades," tõi ta näiteks.
Suurettevõtja hinnangul ei saa seda vahet välja vabandada allhanketöödega. "Võtame näiteks saetööstuse, mis on meil selgelt parem kui Skandinaavias ja tooted lähevad ju samale turule. Piisab, et panna Eesti tehastesse Skandinaavia palgad sisse ning nad on kolossaalses kahjumis," selgitas Pärnits Äripäeva konverentsil esinedes.
Vahe tuleb Pärnitsa kinnitusel töö ja tootmise organiseerimisest ning just sealt peab otsima võimalust palku tõsta. "Seda tuleb teha kiiresti," sõnas ta.
Sama probleemiga seistakse Pärnitsa sõnul silmitsi ka tema ettevõttes AS Mainor. Otsime spetsialisti, kes paneks tootmise tööle tipptasemel, kuid sellist pole võtta, tunnistas ta.
Pärnitsa sõnul on Eestis ka ettevõtteid, kus võiks kohe tõsta palgad mitmekordseks. "Osula (Sebe ASi omanik Hugo Osula - toim) võiks tõsta palka kolm korda, sest on nii kasumlik firma," tõi Pärnits näiteks.

Seotud lood

Uudised
  • 30.07.13, 15:36
Soome ärikonsultant: miks pole arukas äkiline palgatõus
Eelmisel nädalal ütles ettevõtja Ülo Pärnits, et võiks tõsta oma töötajate palka vähemalt kaks korda, kuid tema firmade juhid ei pea seda majanduslikult mõttekaks. Ka soomlasest konsultant Mikael Orkomies jääb Pärnitsaga eriarvamusele.
Uudised
  • 25.07.13, 13:36
Ligi: Peeter Ernits valetab
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul pole ta nimetanud palgatõusu majanduse suurimaks ohuks, nagu väitis Peeter Ernits.
Uudised
  • 20.09.13, 12:40
Tamming: äri eesmärk ei tohi olla kasum
Valuuta- ja kullafirma Tavid suuromaniku Alar Tammingu sõnul on ettevõtjate eesmärgiks muutunud kasum ja selline mõtteviis on üks ühiskonna allakäigu põhjusi.
Uudised
  • 26.09.12, 17:30
Ülo Pärnits: kes palka ei tõsta, pole tasemel
Pöördun kõigi ettevõtjate poole: hakake mõtlema, kuidas tõsta töötajate palka. Kui te ei suuda seda teha, siis pole te ilmselt tasemel, ütles Ülo Pärnits.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele