Prantsusmaa president Francois Hollande, kelle populaarsusreitingud on rekordmadalal, lubas uusaastakõnes alanud aastal keskenduda kõrge tööpuuduse vähendamisele.
President pakkus ettevõtjatele välja uue kokkuleppe, kus riik vähendab bürokraatiat ja kärbib tööjõule kehtestatud kõrgeid sotsiaalmakse, oodates vastu enamate töökohtade loomist ja tihedamat dialoogi ametiühingutega, kirjutas Financial Times.
Hollande, kes on alates ametisse asumisest 2012. a mais eelarveauke lappinud valdavalt maksutõusudega, tunnistas, et Prantsusmaal on maksukoormus liiga suur. Esimest korda avaldas president, et läinud kuul käivitatud maksusüsteemi revisjoni eesmärk on alandada makse, mis küünivad praegu enam kui 46%-le SKPst. Katte selleks lubas president leida avaliku sektori kulude kärpimisest, mis moodustavad 57% SKPst.
"Meil tuleb vähem kulutada, et vähendada defitsiiti, ning et perspektiivis ka makse kärpida," ütles Hollande.
Uue aasta algusest jõustus Prantsusmaal kõrgem käibemaksu määr, millest korvatakse ettevõtjatele antud 20 mld euro suurune maksukergendus. Ettevõtjad nõuavad aga täiendavat maksukergendust eelkõige sotsiaalmaksu osas, et tõsta välisturgudel oma konkurentsivõimet.
Prantsusmaa valitsus on lubanud järgmisel kolmel aastal kulutusi kärpida 50 mld euro võrra ning samuti seda, et 2015. aastast maksud rohkem ei tõuse.
Seotud lood
Prantsusmaa president Francois Hollande lubab ettevõtjaile 2017. aastaks 30 miljardi euro suurust sotsiaalmaksu kärbet, mis alandab palgakulusid keskmiselt 5,4%.
Äsja ajalehele Financial Times intervjuu andnud Prantsusmaa keskpanga juht Christian Noyer hoiatab "tohutu riski" eest, mille võtavad finantstehingute maksu plaanivad Euroopa Liidu riigid.
Prantsuse jalgpallurid on leidnud omale ootamatud liitlased bretooni talunikes, kes samuti on asunud häälekalt protestima president Francois Hollande'i maksutõusude vastu.
Prantsusmaa president ja peaminister on läinud aastal võimule tulekust saadik kehtestanud uusi makse 27 miljardi euro väärtuses ning lähinädalatel valmiv tuleva aasta eelarve lisab veel vähemalt kuus miljardit eurot.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.