• OMX Baltic−1,18%302,15
  • OMX Riga−0,34%869,86
  • OMX Tallinn−0,99%1 939,87
  • OMX Vilnius−0,93%1 150,62
  • S&P 500−5,97%5 074,08
  • DOW 30−5,5%38 314,86
  • Nasdaq −5,82%15 587,79
  • FTSE 100−4,95%8 054,98
  • Nikkei 225−2,75%33 780,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic−1,18%302,15
  • OMX Riga−0,34%869,86
  • OMX Tallinn−0,99%1 939,87
  • OMX Vilnius−0,93%1 150,62
  • S&P 500−5,97%5 074,08
  • DOW 30−5,5%38 314,86
  • Nasdaq −5,82%15 587,79
  • FTSE 100−4,95%8 054,98
  • Nikkei 225−2,75%33 780,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93
  • 21.01.14, 13:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Parts: LNG ettepanek ühtib valitsuse seisukohaga

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et minister Juhan Partsi isetegevus LNG terminali teemal jahmatas valitsust. Parts ütles artiklit kommenteerides Äripäevale, et tema ettepanek oli valitsusega kooskõlastatud.
"Kõige olulisem on see, et LNG kompromissettepanek on kooskõlas valitsuse seisukohtadega ja Eesti riigi huvidega. Valitsuse seisukoht on, et Baltimaade, Soome ja Euroopa Komisjoni koostöö peab käivitama regionaalse gaasituru. Selle eeldus on üksteisega seotud taristuprojektide elluviimine ja tururegulatsioonide ühtlustamine," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Ministri kinnitusel arutas valitsus teemat viimati mullu kevadel. "Viimati arutas teemat valitsus mullu mais, kui majandusministeerium sai ülesandeks alustada Soomega läbirääkimisi. Kui Eesti kokkulepet ei üritaks leida, on kõige tõenäolisem, et nii Eesti kui Soome jäävad terminalist ilma, mis oleks kõige halvem lahendus," seletas Parts.
Tema hinnangul on konkreetse projekti valikul määravaks terminali operaatori sõltumatus praegusest turgu valitsevast gaasitarnijast ning projekti ärimudel, mille puhul eelistatakse minimaalset avaliku sektori (sh tariifi kaudu) rahastust.
"Seega on valitsuse seisukoht eelistada odavamat, kiiremat ja sõltumatut lahendust. Tehtud kompromissettepanek annakski kokkuhoiu, kuna oleks Eesti tarbijatele kõige soodsam, panustaks kõige küpsemale projektile, tagaks sõltumatuse põhjusel, et erinevate operaatorite kontrollitavad terminalid maandaks riski, ja võimaldab Eestisse tarnida LNG’d (veeldatud maagaasi) ükskõik millisest maailma punktist suure tankeriga," seletas minister Parts. 
Tema hinnangul ei too Balticconnector üksinda regiooni mingit alternatiivset gaasipakkujat, selleks on vaja ühendusi Kesk-Euroopaga (Leedu-Poola gaasiühendus). "Piisava suurusega – alates 160 000 mahutist – terminali ehitamine mõlemale kaldale tagab mõlema riigi varustuskindluse oluliselt paremini, kui ühe terminali ja Balticconnectoriga lahendus," lisas majandusminister.
Ta märkis, et LNG terminal koos veeldatud gaasi mahutitega tagab korraliku varustuskindluse, sest terminali ühendus maagaasivõrguga annab igal hetkel võimaluse gasifitseerida veeldatud maagaasi tavaliseks torugaasiks ja anda varustushäirete korral või turunõudluse rahuldamiseks gaasi võrku.
Samuti on Partsi kinnitusel veeldatud gaasi võimalik tarnida samal veeldatud kujul väiksema laeva või veoautoga tarbijateni, kel puudub võrguühendus (nn off-grid turg). "Kogu regioonis on just veeldatud kujul gaasi kasutamine järjest olulisem:  laevade punkerdamine, kalleid vedelkütuseid kasutavate katlamajade üleviimine LNG-le, potentsiaalselt ka raudteetransport," lisas minister.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele