Maksu- ja tolliameti teatel maksustatakse bitcoinidega kauplemisel tekkiv käive 20% käibemaksuga, kuna tegu pole e-rahaga.
Käesolevaks hetkeks ei ole Euroopa Liidus veel ühtset ametlikku käsitlust selle kohta, mis on küberraha bitcoin. Euroopa Keskpank ja Financial Action Task Force (FATF) on oma analüüsi tulemusel asunud seisukohale, et bitcoini puhul on tegemist detsentraliseeritud digitaalse käibevahendi ehk virtuaalrahaga.
Kuna bitcoinis väljenduv väärtus ei ole ranges mõttes rahaline, ei loo see nõuet bitcoinide väljaandja vastu ja bitcoine ei väljastata rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses, siis ei ole bitcoin juriidiliselt e-raha. Samuti ei ole bitcoinide vahendamine (bitcoinide edastamine müüjalt ostjale) või nendega iseseisvate tehingute tegemine (näiteks kauba või teenuste eest tasumine bitcoinidega) käsitletav makseteenuste osutamisena.
Bitcoin ei ole ka väärtpaber, sest bitcoinil puuduvad otseselt väärtpaberile omased tunnused. See tähendab, et ei kaasne varalist õigust või kohustust ega lepingu sõlmimist teise osapoolega. Teadaolevalt ei ole bitcoinil konkreetset emiteerijat ega lepingu osapoolt.
Tulumaksuseaduse tähenduses käsitletakse bitcoini varana ja bitcoinide võõrandamisest saadud kasu maksustatakse tulumaksuga.
Seotud lood
Bitcoini start-upi Xapo juht Wences Casares ütles Wall Street Journalile, et tema arvates võib ühe aastakümnega krüptoraha hind tõusta 1 miljoni dollarini.
Mobiiliäppide firma Applaud juht Joonas Trussmann ütles eile toimunud bitcoini teemalisel konverentsil „Kas Bitcoin on tulnud, et jääda?“, et tema arvates on krüptoraha näol tegemist tõsise asjaga ning bitcoin on tulnud selleks, et jääda.
Eile toimunud bitcoini konverentsil „Kas bitcoin on tulnud, et jääda?“ ütles krüptorahade ja internetivabaduse pooldaja Otto de Voogd, et bitcoinil on sarnaseid jooni tavalise käibel oleva rahaga.
Küsimuste ja vastuste veebilehel Quora kirjutas vabariiklaste endine presidendikandidaat ja USA kongresmen Ron Paul, et virtuaalraha bitcoin pole päris raha, kuid see peaks olema täiesti legaalne.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.