Suurettevõtja Jüri Käo leiab, et praeguses olukorras, mil Venemaa sanktsioonide tõttu on sadakond ettevõtet ning tuhanded töötajad konkreetset kahju kannatama, ei tohiks riik kõrvalvaatajaks jääda.
Tema sõnul ei tohiks riik unustada, et riigieelarvesse loob lisaväärtust just eraettevõtlus. „Riik ei saa päris kõrvalt vaadata ja öelda, et see on ettevõtjate äririsk,“ ütles Käo raskesse seisu sattunud ettevõtete kohta, selgitades, et hetkel pole tegu tavaolukorraga. Tema sõnul peaks riik mingil määral panustama ettevõtete abistamisesse ning mõtlema, kuidas seda saaks teha.
Käo arvates võiks riik praeguses erakorralises olukorras vaadata, kas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus saab aidata ettevõtteid ekspordi turgudele. Usub, et see oleks üheks viisiks ettevõtteid abistada ning et selle tarbeks peaks võib-olla natuke rohkem vahendeid eraldama.
Pankadel on võimalus ettevõtteid abistada, arvas Käo. Kuna ettevõtted on sageli võtnud pangalaenu ning kui pank näeb, et ettevõtte põhiäri toimib, siis pank saab võimalusel maksete graafiku liigutamist kaaluda, selgitas ta.
„Ega see pole uudis, et Vene turg on alati volatiilne,“ lausus Käo, kelle arvates on tegu riskantse turuga. Käo arvab, et Eesti pole ainuke riik, kes on sellises olukorras ning et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid abistavad sanktsioonide tõttu raskusesse sattunud ettevõtteid.
Seotud lood
Üks hädaabi variant võiks olla müüa põllumajandustooteid läbi Türgi Venemaale, kuid seda, mida nüüd teha, tuleks küsida eelkõige nende käest, kes olid tugevad sanktsioonide pooldajad, kuid täna on nad vait, ütles Standardi suuromanik Enn Veskimägi.
Sanktsioonide teema on utreeritud ja pigem tuleks mõelda suures plaanis, leidis Krimelte üks omanikest Jaan Puusaag.
Venemaa sanktsioonide tõttu raskusesse sattunud ettevõtted peavad end ennekõike ise abistama, leiab suurettevõtja Jüri Mõisa.
Tavidi suuromanik Alar Tammingu arvates näitab sanktsioonide kehtestamine lihtsalt sellepärast, et USA või EL seda teeb, näitab Eesti kui suveräänse riigi olemasolu puudumist.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.