Pole põhjust paanikat külvata

„See teema on paljuski utreeritud. Sanktsioonide mõju pole üldiselt märkimisväärne ja seetõttu paanikat külvata ning kella lüüa pole põhjust. Pigem tuleb mõelda, et see asi teenib ikkagi üllast eesmärki: kas me tahame, et meie lapsed elavad jälle Nõukogude Liidus või vabas Eestis?“

Puusaag sõnas, et sanktsioonid mõjutavad ettevõtteid erinevalt. Seega tuleks reageerida vaid juhul, kui ohus on kolmandik käibest, ehkki tema hinnangul ei tohiks selliseid ettevõtteid palju olla. Samas hoiatas Puusaag, et kindlasti ei tohiks kõigile ettevõtetele võrdselt raha külvama hakata.

Ühe toetusmeetmena pakkus ettevõtja välja, et ettevõtete puhul võiks rakendada sarnast toetust nagu ärikatkemise kindlustus. „Kui mingi osa ärist peaks sinust sõltumatul põhjusel katkema, näiteks tulekahju tõttu, siis selle aja jooksul, kui ettevõte taastab oma võimekuse, kompenseerib kindlustusfirma brutokasumi mõjurite kõrvaldamiseni. See on tavaline praktika juhuks, kui midagi peaks juhtuma,“ lisas Puusaag, kelle sõnul võiks seda lahendust kasutada vaid aasta aega.

Ettevõtja hinnangul otsivad ettevõtjad niigi kogu aeg uusi turge, mistõttu on tema sõnul naljakaks poliitikute päästeplaan uute turgude otsimiseks. „See on jutuks hea küll, aga ma ei usu, et on ettevõtteid, kes ei tegele kogu aeg uute turgude otsimisega. See kõlab natuke naeruväärselt, kui öeldakse, et Venemaa turg kaob ära ja lähme nüüd uusi turge otsima,“ teatas Puusaag.

Teisalt märkis Puusaag, et Venemaa majandus on olnud languses eelmise aasta sügisest. „Me ei räägi enam ajast, mil Venemaa nõudlus oli väga hea ja ootamatult pöördus see halvaks. Vene majanduse ots allapoole on olnud tükk. Me tegime kõigi muude mõjuriteta Vene müügieelarve selleks aastaks 20% madalamale. See olukord pole kellegi jaoks üllatus ja kõik pidid valmis olema selleks, et Venemaal nõudlus väheneb,“ rääkis Puusaag.