Venemaa sanktsioonide tõttu raskusesse sattunud ettevõtted peavad end ennekõike ise abistama, leiab suurettevõtja Jüri Mõisa.
„Üldiselt tuleb neil ikka ümber struktureeruda. Kui ei õnnestu Kesk-Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse neid tooteid müüa, mida enam Venemaale viia ei saa, siis tuleb midagi muud hakata tegema,“ pakub suurettevõtja Jüri Mõis välja ühe lahenduse Venemaa sanktsioonidest haavatud ettevõtetele.
Mõisa sõnul on sarnane erinevatele turgudele ümber orienteerumine toimunud umbes seitse aastat tagasi transiidisektoris. „Kõik, kes tahtsid ida poole asja ajada, pöördusid Valgevenesse või Ukrainasse,“ selgitas Mõis.
Tema sõnul saavad praegu ettevõtteid abistada ennekõike ettevõtjad ise. Mõis lisas, et ettevõtete abistamiseks oleks loogiline ka mingi Euroopa taustaga solidaarsusfond.
Ettevõtteid abistavad on Mõisa sõnul sellised meetmed, mis aitavad neil oma äritegevust ümber korraldada.
Seotud lood
Üks hädaabi variant võiks olla müüa põllumajandustooteid läbi Türgi Venemaale, kuid seda, mida nüüd teha, tuleks küsida eelkõige nende käest, kes olid tugevad sanktsioonide pooldajad, kuid täna on nad vait, ütles Standardi suuromanik Enn Veskimägi.
Estover OÜ juhatuse liige Ago Teder rääkis, et neid tabas Vene turust ilma jäämine kaheksa kuu eest ning mingisuguseid lisamuutusi tänased Venemaa sanktsioonid neile kaasa ei toonud.
ASi Hiiu Kalur juhatuse liige Urmas Reimann ütles, et iga ettevõte peab sanktsioonidega eeskätt ise hakkama saama.
Sanktsioonide teema on utreeritud ja pigem tuleks mõelda suures plaanis, leidis Krimelte üks omanikest Jaan Puusaag.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”