Digiturundus on tervik, ükski kanal ei ole eraldiseisev, selgitas WSI Online tegevjuht Kristjan Paul Raude Äripäeva Turunduse TOPis.
- Digireklaam hakkab tööle, kui seda plaanida teadlikult, mitte avaldada juhuslikes kohtades ja mahus.
Umbes 500eurose väljaminekuga kuus saab alustada digiturundusega, seda kas ise tehes või teenust sisse ostes, selgitas Raude 16. septembril ilmunud Äripäeva turunduse TOPi erilehes. Reklaamidele kuluv summa sõltub suuresti ettevõtte spetsiifikast, eesmärgist, sihtgrupist ja muudest teguritest.
"Suurettevõtetel soovitan digiturundusse suunata kuni 40% turunduse eelarvest, väiksematel isegi rohkem," kommenteeris ta. "Kui küsida, kas suunata 500 eurot digiturundusse või traditsioonilistesse turunduskanalitesse (TV, raadio, paberväljaanded, välireklaam, otsepost), siis selle raha eest saab kindlasti rohkem väärtust digikanalitest."
10 nippi, kuidas valida digireklaamikanalit:
1. Õpi töövahendeid ja kliendi käitumist tundma. Iga digiturundusega tegelev inimene võiks osata kasutada Google Trendsi, Consumer Barometerit (Google ja TNS Emor), Keyword Plannerit (need kõik on tasuta kättesaadavad). Juba ainuüksi neid kasutades saab aimu, mida teevad ja kuidas käituvad ettevõtte potentsiaalsed kliendid internetis. Tarbijakäitumise mõistmine ja turu tunnetus on oluline kanalite valikul. Oluline on mõista, kuidas ja kust kliendid infot otsivad? Millised on nende peamised väljakutsed ja probleemid? Mis motiveerib neid tegutsema?
2. Planeeri, planeeri, planeeri. Selge plaani puudumine digiturunduses on sageli põhjuseks, miks ettevõtted selles põruvad ja väidavad, et see ei tööta nende jaoks. Et kuidagi algust teha, siis soovitan jagada oma eesmärgid kahte rühma: lühiajalistele ja pikaajalistele tulemustele orienteerituteks. Näiteks, kas järgmiseks koolituseks on vaja saada kokku grupp inimesi või võtta aega, et luua ettevõttest kuvand kui teadlikust ja edukast Eesti ettevõttest laiemalt.
3. Osa digikanaleid annab lühiajalist tulemust. Makstud reklaam (Paid Search) näiteks Facebooki, YouTube'i, Google'i või mõnel muul lehel on kiire võimalus huvi tekitamiseks ja külastajate toomiseks enda kodulehele, et küsida nende käest e-posti aadressi, telefoninumbrit või suunata nad otse ostma. See reklaamiformaat sobib hästi nii B2B kui ka B2C ettevõtetele.
4. Selge sõnum maksab. Kõige paremini töötab makstud reklaam siis, kui see on väga selge sõnumiga ning juhatab külastaja veebilehele (või konkreetsele vahelehele), mis pakub täpselt seda, mida reklaamis on lubatud. Makstud reklaami saab hästi kasutada kliendi tabamiseks erinevates ostutsükli faasides (teadvustamine, konkreetse huvi tekkimine, otsustamine) kuna sageli sooritatakse otsingut korduvalt, enne kui ollakse valmis ostma.
Kanaliteks, kus sellist reklaami eelistada, võivad olla Google AdWords (Search, Display, Gmail, Remarketing), Youtube, Facebook, Yandex, VKontake või mõne muu otsingumootori või sotsiaalmeedia võrgustiku reklaamikeskkond.
Makstud reklaamikanalite eelis on väga head sihtgrupini jõudmise võimalused (vanuse, soo, huvide, käitumise, domeeni, asukoha, sisu jm järgi). Reklaamide loomine ja üles laadimine, seadistamine ja pidev jälgimine on kättesaadav kõigile. Kui turunduseelarve on väikene, tasub seda ise teha (kaotus on väike, kui ebaõnnestud). Kui eelarved aga suurenevad, siis on kasulik juba spetsialistidelt abi otsida.
5. Bänner toob kodulehe rahvast täis. Seda on sobiv kasutada suure sihtauditooriumi tabamiseks (tavaliselt B2C) näiteks laiatarbekaupade turundamiseks või online-brändinguks. Väikestele ettevõtetele jääb bännerreklaam sageli aga liiga kulukaks ning selle lühiajaline mõju ei kaalu üles reklaamile kuluvat investeeringut.
Makstud reklaami sh bännerreklaami erinevatesse kanalitesse ostmise pluss on kiired ja reaalselt mõõdetavad tulemused. Suurim miinus, kui teenuse ostmise lõpetad, siis peatub koheselt ka külastajate voog ja päringute/ ostude arv.
6. Püsiv tulemus maksab rohkem. Pikaajaliste tulemuste (brändi tuntuse kasv, parem nähtavus otsingumootorites, stabiilne päringute arv jne) saavutamine internetis nõuab aega, pühendumist ja raha. Kõige paremini aitab internetis nähtavust suurendada SEO (search engine optimisation) ehk otsingumootoritele optimeerimine koos sisuturundusega.
See tähendab kodulehe tehnilist auditit ja seadistamist, nii et see otsingumootorites paremini nähtav oleks. Näiteks lehe laadimise kiirus ja urli struktuur peavad olema heas korras. Seejärel hakatakse looma kvaliteetset ja unikaalset sisu kodulehele endale ning võimalusel ka väliskanalitesse. Ei tasu unustada ka sotsiaalmeedia kaasamist sisuturundusse. Kõik see suurendab sihtgrupi lehe külastatavust, brändi tuntust internetis ja müüki.
7. Kord avaldatud, alati avaldatud. Tasub meeles pidada, et "What happens in internet stays in Facebook, Google and YouTube" ehk, mis juhtub internetis, jääb alles Facebooki, Google'isse ja YouTube'i. Seega mõtle hästi järele, mida, kuidas ja kellele kirjutada. Pea meeles, et kui on soov sotsiaalmeediat kasutama hakata, siis on oluline seda mitte unarusse jätta, ka tasub tähelepanu pöörata neis keskkondades klientide negatiivsetele kommentaaridele.
8. Kas sinust teavad su kliendid või ainult sa ise? Tee proovi, trüki oma ettevõtte (või enda nimi) Google'i otsingumootorisse ja vaata esimesed kolm lehekülge läbi. Kas see info, mida leiad, on õige? Nüüd proovi sama teha oma ettevõtte valdkonna märksõnadega. Kas sinu ettevõte tuleb sealt välja? Missuguse sisuga? Sotsiaalmeedial (Facebook, YouTube, LinkedIn, Twitter, Google+) on oluline funktsioon sisu levitajana ning tarbijatega personaalse suhtluse arendamisel.
9. Kiire vastus kui norm. Lisaks toob sotsiaalmeedia klienditeeninduse internetti. Tarbijad ootavad oma probleemidele kiiret vastust. Suheldes igapäevaselt klientidega sotsiaalmeedias on võimalik ehitada lojaalne fännibaas, kes toimib ettevõtte müügiagendina jagades sinu loodud sisu oma sõpradega.
10. Oskamatus hävitab hea. Halvasti tehtud SEO on ohtlik. See võib hävitada mitte ainult turunduseelarve, vaid ettevõtte kuvandi internetis. Suurim pluss - õigesti tehtud töötulemused on pikaajalised ja stabiilsed. Need ei kao, kui peaks ühel hetkel paus sisse tulema või Google uuendama järjekordselt oma algoritmi.
TASUB TEADA: Hoia fännide ja klientidega ühendust!- Kui oled erinevate reklaamikanalite ja -kampaaniate abil kokku kogunud teatud hulga huvilisi ja nende kontakte, pead nendega kindlasti ühendust hoidma. Kui seda ei tee sina, teeb seda sinu konkurent.
- Kõige mugavam viis selleks on sotsiaalmeedia kasutamine ja uudiskirja saatmine.
- Sageli aetakse e-mailiturundus segamini online-masspostituste ehk spämmiga. Uudiskirja tasub tasub saata kliendibaasile, kellelt on eelnevalt teadete saatmiseks luba küsitud.
- Kontaktibaasi oluliste näitajate järgi segmenteerides saab erinevas ostufaasis olevatele klientidele saata erineva sisuga sõnumeid.
- E-mail ei ole otseselt müügikanal, vaid vahend, mille abil hoida huvilistega ühendust, tuua nad kodulehele, kus toimub juba müük, kontaktivormi täitmine või mõni muu soovitud tegevus.
- Võrreldes muude kanalitega on emaili turunduse abil saadud ühe kliendi hind kõige soodsam. Eestis on vähesed ettevõtted avastanud, et segmenteeritud uudiskirjade listid on kõige suurema potentsiaaliga vara bilansis.
- Uudiskirja suurim pluss - see on soodsaim viis kliendikontakti hoidmiseks. Suurim miinus - lihtne hakata liiga palju kirju saatma (loe spämmima).
Seotud lood
Meediakanalite TOPi võitja JCDecaux Eesti jaoks oli 2013. aasta igati õnnestunud - laiendati reklaampindade võrgustikku, korraldati ümber müügisüsteem ning viidi läbi turu-uuring.
Balti riikide turud on väikesed, aga väga erinevad, mistõttu on turundamine neis riikides justkui rätsepatöö – strateegiatelt ehk sarnane, ent kampaaniatelt ja sõnumitelt konkreetse turu jaoks kohandatud.
4,3 miljonit eurot oli mullu meediakanalite TOPis osalenud 55 ettevõtte koondkasum. Aasta varasemaga võrreldes ärikasum kahekordistus, samas kui koondkäive kasvas aastaga 5%, selgub 16.09 ilmuvast Äripäeva erilehest Turunduse TOP.
Edukaima turundusfirma FreshMedia OÜ omaniku Mikk Lilo sõnul röövib digireklaam tavakanalitelt aina enam raha, kirjutab 16.09 ilmuv Äripäeva erileht Turunduse TOP.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”