Valitsus otsustas täna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul tõsta järgmisel kümnel aastal taastumatu maavara kaevandamise tasusid 3-6 protsenti.
- Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Foto: Andres Haabu
Suurim, 6protsendiline tõus on kavandatud täitepinnasena kasutatava liiva, hästilagunenud turba, keramisiidisavi ja madalamargilise dolokivi kaevandamisel. Põlevkivi kaevandamisel on kavandatud 3 protsenti tõusu aastas, teatas valitsus.
"Keskkonnatasude paikapanek kümneks aastaks annab esmakordselt pikaajalise kindluse ettevõtjatele, kelle tegevus taastumatu maavara kasutamist eeldab, ja on kinnitus ka sellest, et saastamine ja taastumatu maavara kasutamine ei muutu Eestis mitte odavamaks, vaid selle eest tuleb maksumaksjale õiglast hinda tasuda," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus pressiteates.
Muudatus puudutab ka agressiivse keskkonnatasude tõusu vastase kampaania korraldanud põlevkivisektorit, mille ressursitasu kasvab 2020. aastani 3 protsenti aastas ja kus täiendavalt töötatakse keskkonnaministeeriumi ettepanekul 2017. aasta lõpuks välja põlevkivi ressursist loodava väärtuse põhine tasustamismudel. Selline mudel võimaldab edaspidi riigil saada õiglasemat tasu taastumatust maavarast toodetud põlevkiviõlist.
Uue, kümneaastase perioodi keskkonnatasude suuruste kujundamisel on ministeerium arvesse võtnud üle 40 tehtud uuringu, analüüsi või seire tulemused. Põhitähelepanu on tervisele negatiivset mõju avaldavate saasteainete tasu muutusel, et suunata tööstust negatiivset mõju vähendama. See puudutab nii õhu- kui veesaastet.
Ehitusmaavarade puhul on probleemiks see, et liiva ja kruusa kaevandusõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui saja loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist. Kuuekümnel juhul pole avatud kaevandustes aga lausa viie aasta jooksul mingit kaevandamist toimunud. Probleemi lahenduseks on välja töötatud kaevandamise tasu kaheosaline rakendamine: üks osa tasutakse juba kaevandatud maavara koguse eest ning teine, väiksem osa, makstakse iga-aastaselt maavara reserveerimise, kaevandamisõiguse eest sõltumata sellest, kas kaevandamisõigust realiseeritakse või ei. Kaheosaline tasu puudutab selliseid maavara liike, kus probleem on kõige ulatuslikum – ehituskruusa ja liiva kaevandamist.
Ehitusmaavarade tasumäärad tõusevad kuni 6 protsenti.
Määrusega on keskkonnatasud kehtestatud kuni 2015. aasta lõpuni ning seetõttu oli vajalik paika panna uued tasumäärad.
Seotud lood
Eesti põlevkiviõli tootmise kohal on kaks kirvest – naftahinna langus ja keskkonnatasude tõus.
Põlevkivitöösturid hindavad täna valitsuses vastuvõetud keskkonnatasude tõusu sektori piduriks, nad on eelseisva suhtes ebakindlad ning ennustavad investeeringute lõppu.
Kaevandamisõiguse püsitasu kehtestamine näitab keskkonnaministeeriumi ebamäärasust maksutõusu mõju arvestamisel ettevõtjate jätkusuutlikkusele, toob välja geoloogiainsener Anne Põldvere.
Äripäev peab mõistlikuks riigikontrolli ettepanekut maksustada põlevkiviõlitootmist riigi kui maavara omaniku tulu ehk royalty’ga.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.