Põlevkivitöösturite must neljapäev

„Vaid maksude ja tasude kaudu on võimalik suunata riigile nii olulist sektorit ja kahjuks on see meie kõigi jaoks must neljapäev,“ ütles keemiatööstuste liidu tegevdirektor Hallar Meybaum. Ta tuletas meelde, et Euroopa Liidu nõuetele vastamiseks ning väävlivabama ühiskonna poole liikumiseks tuleb Eesti põlevkivisektoril uuendada 75 protsenti oma tehnoloogiast ja põlevkivist elektri tootmiselt minna üle õli tootmisele.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa lisas, et täna öösel langes nafta hind alla 80 dollari barreli eest ning tänase valitsuse teate valguses jääb sektoril loota vaid turu stabiliseerumisele. Rohumaa nentis, et investeerimisotsused võivad tõesti jääda tegemata paljudel sektori ettevõtetel, mis mõjutab sektori arengupotentsiaali. „Täna tegemata investeeringute mõju võib tunda nii täna kui ka pika aja jooksul,“ nentis ta.

Samuti selgitas Rohumaa, et valitsus otsustas täna tõsta järgmisel kümnel aastal taastumatu maavara kaevandamise tasusid mitte 3, vaid 3-6 protsenti. „See teeb kokku ligi 60% tõusu nende aastate jooksul. Antud otsus kindlasti mõjutab põlevkivitööstust, kuna summad, mis seisavad nende protsentide taga, on väga suured,“ ütles ta.

Kiviõli Keemiatööstuse nõukogu esimehe Marti Hääle sõnul pani riik kogu sektori arengule piduri peale. Ta rõhutas, et ressursitasu on vaid üks osa keskkonnatasudest. Aastast 2015 kuni 2021 tõuseb põlevkivi ressursitasu 3 protsenti, sealt edasi aga 5 protsenti igal aastal. Hääl selgitas, et tegelikud keskkonnatasud, mille alla käivad nii ressursi- kui ka saastetasud, on kohati tõusnud lausa 10-15 kuni 25 protsenti.

Valitsuse otsus saadab töösturitele mõtlemapaneva signaali, kuna muu hulgas on uues määruses säte, mis ütleb, et tasud määratakse viie asemel kümneks aastaks ning riik võib tasusid igal hetkel muuta.

Positiivsemaks peab Hääl määruse seda osa, mis ütleb, et aastaks 2017 peaks välja töötatama võimalik uus väärtuspõhine ja tegeliku keskkonnamõju põhine keskkonnatasude arvestamise metoodika. Seni ei kavatse Kiviõli Keemiatööstus ka uusi investeeringuid teha. Ülejäänu sõltub sellest, milline on seis pangandusturul, kui kõrged on intressid ning nafta hind. Kokkuvõttes ennustab Hääl paariaastast paigalseisu.

„Uute investeeringute suhtes tuleb pigem jääda äraootavale seisukohale. Sektori hääbumine sõltub sellest, millise suuna või strateegia see 2017 valmiv metoodika võtab. Aga aus vastus on see, et siit kuni sinnani ei pane ta sektorit arenema,“ nentis Hääl.  

Eesti Energia keskkonnajuhi Olavi Tammemäe sõnul oli valitsuse otsus riigiettevõtte jaoks üllatav, sest mõjude analüüs koostati 2020. aastani, ent otsus langetati 2025. aastani.

„Meie analüüside alusel muutub põlevkivist elektri tootmine juba 2021. aastaks kahjumlikuks. Õlitootmist sellised tasud välja ei sureta, küll aga toovad kaasa riigi tulude vähenemise ja kiirendavad põlevkivielektrijaamade hääbumist,“ kommenteeris Tammemäe. Ta lisas, et riik võiks õlitootjate teenitavast tulust saada suuremat kasu, ent praegu jõustumise poole liikuv plaan seda ei taga.

Oktoobri lõpus rõhutasid põlevkivitöösturid, et keskkonnaministeerium pole tellinud piisavalt uuringuid keskkonnamõju tuvastamiseks. Täna märgivad töösturid, et kuigi määrus võeti vastu, tuleb uuringud tegeliku keskkonnamõju tuvastamiseks kindlasti läbi viia.

Täna samal ajal, kui põlevkivitöösturid kogunesid Jõhvi põlevkivikonverentsile, kinnitas valitsus uued maavara kaevandamisõiguse tasumäärad 2016. aastast kuni 2025. aastani. Määrusega kavandatakse tasumäärade iga-aastast kasvu valdavalt 3 kuni 6 protsenti, sõltuvalt maavaravarust. Kuueprotsendiline tõus on kavandatud täitepinnasena kasutatava liiva, hästilagunenud turba, keramisiidisavi ja madalamargilise dolokivi kaevandamisel.Määrusega nähakse ette võimalus tasusid muuta enne aastat 2020, kui on töötatud välja keskkonnatasude uuendatud arvestamise põhimõtted.