Vaikimisi valik on seal nimelt selline privaatsuse säte, et telefoninumbri järgi saab kasutajat otsida igaüks. "Näoraamat ongi üles ehitatud põhimõttele, et kasutussageduse suurendamiseks on vaikevalik reeglina avalikkus, mida kasutaja ise peab piirama," sõnas Peep.
"Paraku on nii, et enamik inimesi hakkab alles pärast Facebooki kasutajaks saamist tasapisi hoomama, millised on sealsed mängureeglid ning siis oma vaikimisi avalikke seadeid piirama. Seetõttu on mul on arusaam, et Facebooki kasutajate hooletus oma sinna antud telefoninumbri kättesaadavusega ongi asja taga," selgitas Peep.
Seega, isegi juhul, kui praegu on kasutaja privaatsussetting telefoninumbri otsingu osas piiratud, võis see minevikus olla vaikevalikuna avalik.
"Näoraamatuga liitudes nõustutakse selle kasutajatingimustega, mida reeglina ju kunagi läbi ei loeta," nentis Peep.
Peep tõi välja, et oluline aspekt on lisaks eeltoodule ka Facebooki kasutustingimustes olev andmete jagamine kolmandate osapooltega, mida Facebook teatavasti raha eest teeb. "Soovitan kindlasti vaadata üle sätted, mille järgi kasutaja teeb oma andmed kättesaadavaks mobiilirakendustele: Seaded (settings) / Rakendused (apps)," sõnas Peep. Inimesed on end ootamatult avastanud mitmesugustest rakendustest ja võrgulehtedelt, lisas ta.
Facebooki kontrolli alt väljas
"Igaks juhuks informeerime tähelepanekuist ka Iirimaa andmekaitsevolinikku, kuna Facebooki Euroopa peakorter asub Dublinis," märkis Peep.
Ta jätkas, et esialgse mitteametliku hinnangu kohaselt on väljaspool Euroopat asuv kolmas osapool ilmselt kogunud telefoninumbreid Facebookilt, tuginedes Facebooki kasutustingimustele. "Mis juba kolmanda osapoole käes, see on ka Facebooki kontrolli alt väljas," nentis Peep. Ta märkis, et raske on nõuda väljaspool Euroopat tegutsevalt ettevõttelt enda isikuandmete kustutamist. "Seega, eeskätt tuleks hoolitseda, et oma andmed Facebookist või teistest suhtluskeskkondadest tulevikuski rändama ei läheks," hoitas Peep.