Schults: iseseisvat Eesti kapitaliturgu pole olemas

Äripäev kirjutab täna, et Tallinna börs püüab koos turuosalistega parandada kapitalituru olukorda ja ühe võimalusena nähakse tulumaksusoodustuse pakkumist jaeinvestoritele. Investorid ise, nõustajad ega ka riik ei pea seda vajalikuks. Tallinna altrnatiivturu First North sertifitseeritud nõustaja Olev Schults ütles intervjuus Äripäevale, et tema ei usu üldse, et kapitaliturgu oleks võimalik muuta.

Mis Teie kui First Northi nõustaja hinnangul aitaks muuta kapitaliturgu?

Ma ei ole kindel, et kapitaliturgu saaks muuta. See on üks levinud eksiarvamusi, mida ikka ja jälle kultiveerivad teadmatusest või vahest ka halvasti varjatud omakasu püüdlusest need, kellele tundub, et asjad ei käi nii, nagu nemad tahavad. Isesesivat Eesti kapitaliturgu pole tegelikult olemas. On väike ja nõrk Eesti majandus, mis on avatud globaalsele turule, mille osa on kapitali ja tööjõu vaba liikumine. Eestis pole ühelgi eraisikul ega ettevõttel tegelikku turujõudu.

Milliseid börsiregulatsioone peaks muutma?

Arvestades kui väike on Eesti majandusruum ja kui piiratud sellest tulenevalt börsi enda ressurss, on minu hinnangul olnud Tallinna börs väga tubli. On raske ette kujutada, mida saaks börs teha veel rohkem, et ettevõtluse subjektidele ja kapitalile hea partner olla.

Arvan, et alternatiivturu First North potentsiaal on seni realiseerimata ja see keskkond võiks olla väärtuslik pigem alustavatele ettevõtetele ja kindlasti IT-tööstuse idufirmadele, kellel on ambitsioon ennast ja oma toodet või teenust kiiresti globaalsele turule tutvustada. First Northi väärtus ei seisne selles, et püüda väike tükk idufirmast üleaedsele müüa, vaid võimaluses olla nähtav NASDAQi globaalses inforuumis.

Tuleb aru saada, et börsid ise ei loo majandusaktiivsust ega kasvata maksubaasi. Börsid loovad ühtlustatud reeglitega kauplemiskeskkonna, kuid kui ettevõtted ja investorid seda enda arengus väärtustada ei oska või ei taha, siis ei saa selles börsi süüdistada. Tallinna börsi probleem ei ole börs ise või börsil kauplemise reeglid, vaid Eesti väike ja vähe kasvuperspektiivi pakkuv majandus, millele omakorda on vindi peale keeranud rumalusest pakatavad majanduse “ravimise” poliiteksperimendid alates riigikapitalismi harrastamisest ja lõpetades arusaamatustega maksunduses.

Kas peaks muutma midagi, mis puudutab ettevõtteid, kes raha vajavad?

Aga mis see tegelikult olla saaks? Me räägime vabast turumajandusest. Vaba konkurentsi tingimustes ei ole võimalik õpetada ettevõtlust või turgu. Turg muudab ennast avatud keskkonna ja vaba konkrentsi tingimustes ise.

Me saaksime rääkida turueelistest, mis on tõenäoliselt lühiajalise iseloomuga keskkonnast või fiskaalsest regulatsioonist tulenev anomaalia. E-kommerts ja idufirmade tööstus on toonud sellise mõiste nagu "ebaõiglane konkurentsieelis". Selle all mõeldakse nutikat tehnoloogilist või turueelist pakkuvat lahendust, mida konkurendid ei suuda kiiresti kopeerida. Sellel hetkel tekib sellisel ettevõttel turujõud isegi olukorras, kus see ettevõte on väike.

Kas peaks muutma midagi, mis puudutab investoreid, kes otsivad investeerimisvõimalusi?

Tänapäeva maailmas on ka väikse turu väga väiksed investorid globaalse turu kodanikud. Ma ei usu, et oleks võimalik mingite poliitiliste või administratiivsete meetoditega oluliselt või pikaajaliselt mõjutada investorite valikuid. Spekuleerimiseks võib turu painutamine muidugi võimalusi luua, kuid sellel on tavaliselt lühiajaline ja küllalt tihti ka negatiivne mõju.

Taasnatsionaliseerimist hoogsalt harrastanud Eesti poliitikutel on tõenäoliselt väga raske meelitada siia tõsiseltvõetavaid kvaliteettöökohti loovaid tööstusinvestoreid. See ei puuduta mitte ainult erastamist või riigi omanduses olevate ettevõtete börsile viimist. Eelkõige on küsimus riigi usaldusväärsuses ja globaalsel investoril ei pruugi olla ei soovi ega vajadust Eestis kannatlik olla. See on risk, mille võtmisel pole väärtust.

Kas peaks muutma midagi, mis puudutab maksustamist?

Ma ilmselt ei saaks siin ühtegi uut asja öelda. Eesti maksubaas on väike ning ei ole mingit põhjust, miks see kiiresti kasvama peaks hakkama. Kõik katsed seda vaesust pateetiliste loosungite saatel ümber jaotada tähendavad lihtsalt maksukoormuse tõusu. Täiendavaid makse saab koguda ikkagi ainult maksubaasi kasvult ja seda saab toota ainult lisaväärtust loov erakapital.

Probleem ongi ju selles, et elukauged ja tegelikus majanduses mitteosalevad poliitikud, kellel on monopol maksukeskkonna loomisel, püüavad maksubaasi lihtsalt juurde rääkida, kuid turg ja turukodanikud seda ei usu. Keerulise maksureformi väljamõtlemise asemel, eriti kui vajalikku ettevalmistust ei ole, tasuks rakendada talupoja tarkust – kõik, mis pärsib majandusaktiivsust, sealhulgas ka vale maksukeskkond, on varem või hiljem halb igale kodanikule. Ja vastupidi.