Riigikontroll hoiatab: euroraha hakkab lõppema

2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil on Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha. Isegi kui Suurbritannia lahkumist arvesse mitte võtta, väheneb toetusraha võrreldes praeguse eelarveperioodiga rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40 protsendi ehk pea 1,5 miljardi euro võrra, teatas riigikontroll.

Riigikogule aastaraporti üle andnud riigikontrolör Alar Karis rõhutas, et riik peabki funktsioneerima rahal, mida suudab ise teenida ja koguda. „Ei ole liigne taas meelde tuletada juba korduvalt kõneks olnud vajadust hinnata oma mõtetes kriitiliselt kõike, millega riik praegu tegeleb, ja mõelda läbi, mis on ka tegelikult vajalik. Seda tuleks teha sõltumata sellest, kas välisabi voog jätkub samamoodi või väheneb. Valikute tegemisel aitab meid lihtne küsimus: kas me teeksime seda või teist ning praegusel moel ka siis, kui peaksime kõik selle otsusega kaasnevad kulud võtma enda kanda. Ja enne kui vastata, võiks võtta järelemõtlemiseks pausi. Praegu on selliseks mõtteharjutuseks sobiv aeg,“ ütles ta.

Investeeringud välisraha kanda

Suurem osa riigieelarve kuludest on seadustega või muul viisil ette kindlaks määratud ja nende osakaal tõuseb 2020. aastaks 80 protsendini eelarvest. See tähendab, et eelarve ei ole piisavalt paindlik ja oluline osa riigiinvesteeringutest tuleb välisrahast.

Tänavu kavandati investeeringuteks näiteks 1,1 miljardit eurot, millest 37 protsenti tuli Euroopa Liidust. ELi eelarveraha on püsivalt olnud 10 protsenti riigieelarvest ja moodustanud ligikaudu poole investeeringutest. Ka lähiaastatel prognoositakse eelarve oskaaluks 8-10 protsenti.

Riigikontrollile teeb muret, et ELi toetustest rahastatakse ka pikaajalisi tegevusi, järgmisel perioodil tuleb näiteks jätkata tegevustega, milleks praegusest perioodist on kulutatud 3 miljardit eurot. Valdkonnad, kuhu kulus 600 miljonit eurot, vajavad järgmisel perioodil raha hoopis juurde, 1 miljardi jagu kulutusi jääb ministeeriumite hinnangul samaks ja 960 miljoni jagu on kulutusi, mille puhul on lootust, et raha võiks ka väheneda.

Veidi enam kui poolte tegevuste puhul, mida ministeerimid pidasid vajalikuks jätkata, pole selgust, millisest allikast tegevust ELi toetuste vähenemise korral rahastama hakatakse. Paljuski loodetakse siiski riigieelarve omatulude peale.

Kui toetuste vähenedes riigieelarvest raha juurde ei tule, siis seab see ohtu riigi mitme eesmärgi. Väheneda võivad teenused eakatele ja erivajadustega inimestele, löögi alla satub haiglavõrk. Transpordivaldkonnas läheks kehvemaks nii teede- kui raudteevõrk. Palju ettevõtlustoetustest tuleb EList ja raha lõppemine tähendaks lööki teadus- ja arendustegevusele. Hariduses on küsimärgi all kõik haridusastmed ja kulude vähendamine pärsiks ka täiskasvanute tasemeõpet. Veel märgitakse auditis looduskeskkonna seisundit, reostustõrjet ja maapiirkondade konkurentsivõimet, mille saavutamine võib muutuda hoopis keerukamaks.

Ebaühtlase tasemega prognoosid

Rahandusministeeriumi hinnangul on ministeeriumitelt saadud info ja prognoosid puudulikud ja ebaühtlase kvaliteediga. Seepärast ei ole koostatud tegevuskava välistoetuste vähenemise puhuks. Ministeerium tõi esile ka selle, et aastal 2017 minnakse üle tekkepõhisele eelarvestamisele ning aastal 2020 võetakse kasutusele tegevuspõhine eelarvestamine, mis kõik peaks riigi juhtimist oluliselt parandama.

Riigikontroll on tegevuspõhise riigieelarve suhtes kriitiline, sest nende hinnangul kaob eelarve tegevuskulude ja eraldiste senine detailsus. Aastaraportis juhitakse tähelepanu, et haridus- ja teadusministeeriumi pilootprojekti järgi on tulemuste saamine kaheldav. Ministeeriumi sõnul oli üleminek töömahukas ja koormav. "Riigikontrollil puudub kindlus, kas selle tulemusena loodud infot on võimalik kasutada juhtimisotsuste tegemiseks ning veelgi keerulisem on hinnata selliselt planeeritud raha kasutuse tulemuslikkust,“ seisab raportis. Rahandusministeerium riigikontrolli kriitikaga ei nõustunud.

Riigieelarvele heitis kontroll ette arusaadavuse kahanemist ja kulude esitamise vähest informatiivsust: kui varasemate aastate eelarveseadustes eristati kulusid sihtotstarbe järgi, siis aastate jooksul on sellest loobutud ning nüüd on see info toodud vaid üksikute kulude kohta

Soovitus reserve koguda

Majandus on kasvanud oodatust kiiremini ja prognoosid muutunud optimistlikumaks, kuid aastaraport juhib tähelepanu sellele, et suur osa majanduskasvust tuleb ehitussektorist ja sisetarbimisest. Samuti hoiatab riigikontroll ülekuumenemise eest, kui riik hakkab majandusse suunama rohkem raha, kui kasutada olevaid tootmisressursse arvestades eeldada võiks.

Seepärast öeldakse raportis, et hästi laekuvaid tulusid oleks mõistlik kasutada riigi reservide suurendamiseks, kuid praeguste prognooside järgi tõusevad küll eelarvetulud 5,6 protsenti aastas, kuid reservid ei kasva. Vastupidi, kassareservi valitsuse osa on 2015. aastast saadik olnud nullis ning kulude ja kohustuste katmiseks on kulunud 500 miljonit eurot töötukassa ja haigekassa reserve. Haigekassa ja töötukassa reservide kasutamine on riigikontrolli hinnangul nende ametite seadusega vastuolus.