Tühjaks jooksnud logistikafirma: ajame asju nagu 1990. alguse pättidega

„Mul on ka kahju, et need asjad nii on, aga meie võitleme õigluse eest,“ ütles Via3L Speditoni omanikeringi ja pärast intsidenti ka juhatusse kuuluv Meelis Saaresalu. „Niimoodi ei tohiks Eesti riigis asju ajada. See oleks nagu 90ndate aastate algus, kus aeti asju sel moel.“ Kohtusse kaebasid nad kõik oma endised töötajad, kes sel suvel konkureerivasse firmasse Nordic Spedition üle läksid.

Saaresalu sõnul andsid nad endistele töötajatele võimaluse tagasi tulla. Tema sõnutsi tõmmati nende töötajad mängu, mida juhtisid ettevõtte endised juhatuse liikmed Lauri Latt ja Elmer Maas, ning tema sõnul ilmselt ka Joel Rothberg. „Mõned läksid selle mänguga kaasa rohkem, mõned vähem. Kui keegi ei taha seda tunnistada, siis ongi solidaarne hagi ja kõik vastutavad.“ Kui aga mõni töötaja tahab asja ettevõttega arutada, on neil Saaresalu kinnitusel selleks võimalus olemas.

Ettevõte nõuab kohtusse kaevatud poole väitel oma 25 endiselt töötajalt ja Nordic Speditionilt kokku üle 7 miljoni euro kahju hüvitamiseks ja viivisteks, millest on rahalise nõude kogusumma 6,5 miljonit eurot. Saaresalu ütles, et see summa oli audiitorfirma hinnangul ettevõtte väärtus sel hetkel, kui vargus toime pandi.

Via3L Speditionit esindava advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Lembit Tedder ütles, et nad nõuavad eeskätt ärisaladuste õigustamata avaldamise ja kõlvatu konkurentsi osutamise lõpetamist.

„Meilt varastati kliendid, kliendilepingud, kokkulepped. Meile jäeti tühi maja,“ rääkis Saaresalu. Tema sõnul olid inimesed teadlikud, sest pikka aega käis dokumentide võltsimine ning muud tegevused. Küsimuse peale, kas kellelgi lahkunud töötajatest oli ka konkurentsikeeld, ütles Saaresalu, et ta ei saa seda täpsemalt kommenteerida, kuid see sõna ei ole neile võõras.

Lembit Tedder lisas, et kohus on Via3L Speditioni esitatud hagi taganud, arestides Nordic Speditioni arvelduskontod enam kui 4 miljoni euro ulatuses, seadnud kohtulikud hüpoteegid kostjate kinnisvarale ning arestinud ka nende osalused ettevõtetes, et tagada hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine.

Saaresalu sõnul läks neil kaks kuud aega, et ettevõte taas tööle saada, sest kõik oli sealt ära viidud. „Meile toodi arvutid nädalaid hiljem tühjaks tehtuna. Meil ei ole tänaseni lõpetatud ära juulikuu. Me ajame siiamaani pilti ja arveid kokku, aga loomulikult oleme mehitanud ettevõtte ja meil täna töö käib.“

Saaresalu sõnul on neile tagasi tulnud vanu kliente ning palgatud on 6-7 uut töötajat.

Pärast endiste juhtide lahkumist alustas ettevõttes uue tegevjuhina tööd Seppo Taniel, kes on Saaresalu sõnutsi tegelenud pikalt ekspedeerimise ja välistranspordiga. „Eelkõige üritab ta taastada kliendisuhteid ja müüki. Me kasvame vähehaaval taas. See on muidugi väga raske, sest me alustasime sisuliselt ju nullist, väikesest miinusest.“

Endiste töötajate vastu esitatud nõue on töötajaid esindava vandeadvokaadi Paavo Kochi sõnul Eestis pretsedenditu. "Tõenäoliselt soovib suuromanik sellise käiguga oma endistele töötajatele lahkumise eest kohta kätte näidata ja neile emotsionaalselt survet avaldada. Eestis ei kehti pärisorjus ja töötajatel on õigus endale sobivat töökohta valida. Pereheitmine ei ole õigusvastane tegevus, seda on varem juhtunud ja juhtub ka tulevikus,” ütles Koch.

Advokaadi sõnul on töötajad valmis end esitatud nõude vastu kaitsma ja kaebavad suuromanike poolt hagi tagamiseks taotletud kohtumääruse edasi. “Suuromanike tänane käitumine on kõige ilmekam näide, miks need inimesed ettevõttest üldse lahkusid. Nõue on esitatud valimatult kõigi vastu ja tundub, et suuraktsionäril polnud seejuures isegi teadmist, kes tema heaks töötasid. Näiteks on saanud nõude ka töötaja, kes pärast 1kuulist katseaega lahkus,” lausus Koch.