20aastane endine profijalgpallur ning EBSi investeerimisklubi looja ja president Randy Padar tunnistab, et on alati olnud edunäljas – ta investeeris esimest korda 16aastaselt, kui pani aastatega kogutud sünnipäevaraha Tallinna börsile.
Äripäeva raadiosaates „Eetris on Estonian Business School“ külas käinud Padar ütles, et on proovinud palju valdkondi, sealhulgas aktsiaid, võlakirju, laene ja üürikinnisvara.
„Samuti nimetaks ära valuutaturu,“ ütles ta. „Alati ju tahaks rohkem investeerida, alati tahaks rohkem kapitali, aga tuleb ikkagi mõistus selgena hoida.“
Padaril on õnnestunud osta krüptoraha, kohalikult turult Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi ja nüüd hiljuti ka Novaturas. Padarile meeldivad eriti farmaatsiaettevõtted, sest ravimeid ja arstiabi läheb kõigil vaja ning paratamatult inimesed vananevad. Selliseid huvitavaid asju tasub tema sõnul otsida ja mitte ainult Euroopast või Ameerikast, vaid võib ka Aasia või Lõuna-Ameerika poole vaadata.
Aga mida ma selle rahaga teen? Noh, hea küsimus! Eks see ikka kulub elamiseks. Ja ütlen ausalt, et ma vabandan kõikide tööandjate ees või praktikakohtade andjate ees, et mul pole tegelikult kunagi meeldinud tööl käia kellaajast kellaajani.
Edunäljas investor nimetab enda üldist strateegiat investeerimismaailmas väärtuspõhiseks, aga ta üritab vaadata ka suuremat pilti. Näiteks mõned kuud tagasi ostis Padar endale Apple’i aktsiaid. „Apple’ist sai esimesena ikkagi triljonit väärt ettevõte ja see kajastus ka mul ilusti portfellis,“ nendib ta.
Järgneb intervjuu Randy Padariga.
Sa oled enda kohta öelnud, et oled edunäljas. Kust sa edupisiku said?
Tõepoolest, ma olen seda öelnud ja see on julgesti öeldud. Võib-olla paljud inimesed elus loobivad selliseid sõnu, aga ma arvan, et kõik tuleb tegelikult minu lapsepõlvest ja sellest, et sport on mind hästi palju elus õpetanud. Olin tippjalgpallur, olen esindanud Eesti koondist mitmes noorteklassis. Sport on üks kõige paremaid õpetajaid. Edunäljasus tuleb kindlasti ka kodust. Mu suured unistused ja eesmärgid on alati jalgpallis olnud, aga ühel hetkel avastasin palju suuremaid eesmärke, unistusi siin maailmas, ja ma tegin elus raske otsuse: astusin 180 kraadi teises suunas ja asusin õppima ettevõtlust ja ärijuhtimist.
Milline õpilane olid sa Rocca al Mare koolis ja mida õpetas see kool sulle kõige enam?
Ma toon Rocca al Mare koolist välja selle, et seal oli aine nimega enesearendamiskursus, mida on kiidetud ka väljaspool kooli. Üks harjutus oli selline, kus istusime ringis ja igaüks sai endast avameelselt teistele klassikaaslastele rääkida. See õpetas inimesi tundma, õpetas olema sõbralik.
Sa oled alles 20aastane, aga EBSi investeerimisklubi looja ja president ning ka ise investor. Sa alustasid investeerimisega enda sõnul juba 16aastaselt. Kuidas sa selleni jõudsid?
Enesesse investeerimisega alustasin tegelikult üldse 13aastaselt, investeerimismaailmas 16aastaselt. Kõik algas hästi väiksest asjast. Mu isal on heas mõttes komme küsida, et mida sa oled teinud täna, et saada paremaks? Tihti vastasin näiteks, et koristasin toa ära vms, aga see oli lühiajaline. Siis lõi nagu välk pähe, et ma ei olegi täna midagi head teinud ja palusin isal mulle midagi soovitada. Ta andis mulle Jaak Roosaare raamatu „Rikkaks saamise õpik“. Jaak Roosaare on minu investeerimisteekonna väga suur alustala ja ta on ka EBSi lõpetanud väga eeskujulikult.
Minu perekondlik kasvatus oli selline, et mind pandi raha väärtustama. Alustasin ka eneseharimist, olen lugenud palju raamatuid ja esimene investeering võib-olla oligi siis, kui ma sain 16 või 17. Kõik oli nii huvitav ja nii põnev. Tihti oli vaja jalgpalliga seoses reisida ja alati oli kotis paar raamatut. Sealt hakkaski investeerimismaailm korralikult meeldima.
Mingil ajal sain jalgpallis profilepingu ja ajapikku suutsin ka kõik need sünnipäevarahad kõrvale panna, mis läksidki esimese investeeringu alla. Esimesed aktsiad olid Tallinki aktsiad. Ostsin ligi 500 euro eest.
Aga investeerimiseks peab olema ka algkapital. Mille sa maha müüsid, et investeerida?
Ma ei pea seda saladuseks, et mu isa andis. Ikka vanemad annavad ju kuuraha – kuni 18. eluaastani sain 30 eurot kuus. Mingil ajal sain jalgpallis profilepingu ja ajapikku suutsin ka kõik need sünnipäevarahad kõrvale panna, mis läksidki esimese investeeringu alla. Esimesed aktsiad olid Tallinki aktsiad. Ostsin ligi 500 euro eest. Tol ajal ja tegelikult kuni praeguseni elasin veel kodus, seega olid ka mu kulud väga-väga väiksed. Siiamaani olen saanud 90 protsenti sissetulekust julgelt investeerida. Olen hästi palju valdkondi proovinud, alustades aktsiatest, võlakirjadest, laenudest ja praegu tegutsen üürikinnisvaras. Samuti nimetaksin ära valuutaturu ja näiteks krüptosse olen päris palju panustanud. Alati ju tahaks rohkem investeerida, alati tahaks rohkem kapitali, aga tuleb ikkagi mõistus selgena hoida.
Mulle hästi meeldivad farmaatsiaettevõtted, mida olen viimase poole aastaga avastanud. Ravimeid ja arstiabi läheb kõigil vaja ning paratamatult inimesed vananevad.
Mida su investeerimisportfell veel sisaldab, kas tahaksid konkreetseid ettevõtete nimesid nimetada?
Mul on 78% investeerimisportfellist praegu suhteliselt passiivne. Mul on krüptoraha, Eesti ja Balti turult on Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi, siis mingil hetkel sai soetatud Novaturas.
Minu üldine strateegia sellises maailmas on see, et ma otsin küll hästi palju väärtust ja väärtusinvesteerimist, aga vaatan ka laiemat pilti. Kui praegu ikkagi kinnisvaral läheb hästi, siis… Merko ja Nordecon on mulle suurt rõõmu teinud ja samamoodi on läinud Novaturasega. Mõned kuud tagasi sain ka tegelikult testostuna endale võtta Apple'i aktsiaid.
Eesti turg on meil suhteliselt passiivne, eriliselt suuri liikumisi meil ei ole. Eesti portfellis või Balti portfellis lihtsalt ei näe selliseid kõikumisi – punaseid ega rohelisi sellise kiirusega liikumas.
Apple sai meeletult hea tulemuse ja investorid ostsid selle selles mõttes üles, et see saavutas esimesena ikkagi triljoni väärtusega ettevõtte väärtuse. See kajastus ka mul ilusti portfellis.
Aga idufirmad?
Idufirmadesse pigem ei ole veel panustanud. Kuna ma ise tegelikult õpin ka start-up’indust, siis ma tean neid protsesse ja rahastusi, aga praegu ei ole veel panustanud.
Aga mulle hästi meeldivad farmaatsiaettevõtted, mida olen viimase poole aastaga avastanud. Ravimeid ja arstiabi läheb kõigil vaja ning paratamatult inimesed vananevad. Selliseid huvitavaid asju tasub otsida ja mitte ainult Euroopast või Ameerikast, vaid võib ka Aasia või Lõuna-Ameerika poole vaadata. See on suur maailm.
Sa nimetasid krüptoraha, millesse usud, aga paljud investorid üle maailma siunavad näiteks bitcoini. Ka Taavet Hinrikus Transferwise’ist ütles, et ei usu selle edusse, sest ta ei kujuta ette, et näiteks tema vanaema hakkaks ühel päeval bitcoiniga maksma. Samas on meil ju uus põlvkond täiskasvanuks saanud ja nemad teevad hoopis teisi otsuseid kui praegused pensionärid. Krüptorahade turg kõigub pidevalt languse ja tõusu vahel. Miks sina usud krüptorahasse?
See on hea küsimus. Seal on kaks asja: ühed on ettevõtted ehk siis token’id, teised on coin’id. Mul on coin’e endal vähem kui token’eid.
Ma usun krüptoturgu sellepärast, et kuhugi see maailm peab liikuma. Paratamatult on bitcoin ja selline krüptomaailm tegelikult üsna vana. Ei ole nii, et nüüd eelmisel aastal leiutati, see on ikkagi väga-väga kaua eksisteerinud. Lihtsalt mulliga löödi see korralikult sassi. Ja praegu ma ei võta neid kui investeerimisportfelli osa – ma tean, et need eksisteerivad, aga ma ei jälgi neid sellise pilguga, et mis nüüd täna juhtus või mis eelmisel nädalal sai. Korra kuus vaatan seda seisu.
Olen väga suure riski võtnud ja tean, et investeerimisel ei pruugi seda raha tagasi saada, aga kui saan, siis võin seda saada ka väga suures koguses.
Kuidas sa riske hindad?
Ma olen endale öelnud, et ei ole vahet, kas ma võidan või kaotan selle raha. Krüptoturg on olnud väga-väga hea peatükk, mulle väga hea õppetund, kuidas ühe päevaga võivad tegelikult muutused toimuda. Mulle meeldib jälgida ka päevakauplemist, tänu millele ma hakkasin teatud mustreid nägema, mida jällegi krüptos on raske näha. Ja ikkagi see kõhutunne, mille järgi ma olen neid otsuseid teinud. Sain paar aastat tagasi teenida päris palju.
Mida sa näiteks tulevikus soovid kogutud rahaga teha? Kuidas investeeringutelt raha tagasi juba tuleb?
Kogu tulu ma reinvesteerin. Mul ei ole plaan seda raha välja võtta ja minu tegelik unistus või eesmärk ei ole üldse investor olla - see on lihtsalt üks väga hea rutiin, mis hoiab meele ärksana. Mul on tegelikult midagi hoopis suuremat plaanis. Aga mida ma selle rahaga teen? Noh, hea küsimus! Eks see ikka kulub elamiseks. Ja ütlen ausalt, et ma vabandan kõikide tööandjate ees või praktikakohtade andjate ees, et mul pole tegelikult kunagi meeldinud tööl käia kellaajast kellaajani. Tahan rahaliselt vaba olla, et ei peaks tööl käima. Selline päevatöö ei sobi üldse. Kui ma jalgpalli mängisin, siis see ei küsinud aega. Ma võisin seda teha kell kuus hommikul, kell kaksteist öösel – ma tegin ise oma graafikuid, ma olen alati ise olnud oma aja planeerija. Ma olen alati teadnud, mida ma tahan teha, ja mida vähem kohustusi, seda parem.
Mismoodi lõid EBSi juurde investeerimisklubi?
See oli huvitav protsess. Enne, kui ma EBSi astusin, saabus üks kuulutus, et otsitakse noori Eesti Investeerimisklubisse ja ma kandideerisin sinna. LHV rahastas aasta aega Eesti Investeerimisklubis erinevaid tegevusi - töötoad, loengud iga kahe nädala tagant. Ütleme nii, et pärast seda käis nagu väike klõks: EBS on ikkagi äri- ja majanduskool, et kuidas siis seal ei ole investeerimisklubi? Otsisin küll erinevaid aineid läbi, aga ei näinud otsest investeerimisõpetust. Samal ajal teadsin, et inimestele väga meeldib see ja sellest räägitakse.
Alguses olin sellel teekonnal küll üksi, paar inimest aitas kommunikeerida, aga ühel hetkel kohtasin ma EBSis välistudengeid - soomlased, sakslased, üks austerlane ja kaks eestlast olid ka –, ning otsustasime, et paneme oma materjalid kokku ja teeme seda projekti koos. Läks 2–3 kuud ja aprillikuus tegime esimese testürituse, et näha, kui suur on selle vastu huvi ilma suurema turunduseta. See oli puhtalt suust-suhu-turundus, mis on kõige parem turunduse vorm.
Milline on eesmärk: kui suureks tahad investeerimisklubi kasvatada arvuliselt?
See grupp võiks olla kuskil 200 liikmega – see on eesmärk, mille poole püüelda. Seda on viis korda rohkem, kui esimene kord tuli kohale. Kusjuures me oleme jaotanud klubi gruppidesse – on täitsa algajaid, on kogenumaid ning lisaks esinejad.
Elu on andnud ka mulle võimaluse käia erinevatel lavadel investeerimisest rääkimas. Hästi stereotüüpne mõtlemine on see, et ma olen 20aastane ja ma ei suuda või et ma ei tohigi tegelikult selliseid asju teha, et annan valeinformatsiooni või nii.
Üks suund, mille ma olen nüüd tegelikult võtnud, on coaching.
Millised on Sinu lähiaja plaanid?
Praegu väga kiiresti muutuvas maailmas on üle kolme aasta visiooni raske öelda. Kindlasti soovin saada välismaal suuremaid kogemusi. Peagi lähen Itaaliasse Luiss Guido Carli ülikooli. Aga kümne aasta pärast võiks olla lihtsalt rõõm, vabadus ja heaolu, et saaksin teha oma asja ja inimesi aidata –see on üks mu eesmärk elus. Ma tunnen, et Eesti jääb mulle natuke väikseks, aga ma ei välista seda, et tulen siia tagasi.
Ja EBSi kõige-kõige suurem pluss on see, et seal on kõige parem keskkond inimeste jaoks, kes soovivad midagi suuremat korda saata. Miks me muidu turundame, et sinu edulugu hakkab siit? Ma olen elus hoidnud sellist joont, et olen valinud enda kõrvale selliseid inimesi, kes suudavad reaalselt mulle midagi anda.
Madis Müür mulle hästi meeldib, aga välismaalt ikkagi Warren Buffett, kes on lihtsalt imeline inimene just oma käitumise pärast – näiteks võtab ta igal hommikul McDonald’sist ühe ja sama eine, sest tal on selleks täpselt 4 dollarit taskus.
Mida sa soovitad teistele noortele, kes soovivad alustada investeerimisega – millest alustada, kas lugeda läbi seesama Jaak Roosaare raamat?
Kindlasti. Ja investeerimisel ära karda raha kaotada, sest keegi ei saa garanteerida, et kui kuskile raha sisse paned, et siis võtad selle kasumiga välja või juhtub midagi suurt ja võidad kohe. Eesti Investeerimisklubi aitas mind sellel teekonnal väga-väga palju just mõtlemise ja kommuuni poolest, et kõige alus on edasine investeerimine endasse. Lugege raamatuid, kuulake podcast’e. Ja vaadake Eestist välja ja otsige endale eeskuju. Minu eeskuju oligi alustades Jaak Roosaare, aga jälgisin ka teisi investoreid. Madis Müür mulle hästi meeldib, aga välismaalt ikkagi Warren Buffett, kes on lihtsalt imeline inimene just oma käitumise pärast – näiteks võtab ta igal hommikul McDonald’sist ühe ja sama eine, sest tal on selleks täpselt 4 dollarit taskus. Aga noortele võib-olla veel üks soovitus: otsige endale ka mentori moodi inimene, sest temast on elus väga palju abi, ta oskab suunata.
Milline on sinu lemmiktsitaat?
Just do it. Elus on tegelikult kõik meie endi kätes. Sa suudad tegelikult midagi palju rohkemat – sa suudad luua ettevõtteid, suudad olla edukas, sa suudad ükskõik mida.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.