Brexiti lõpplahendusest lahutab Iiri piir

Peaminister Jüri Ratas sõnas, et edusamme on vahepeal tehtud ning pärast Salzburgi kohtumist on saanud lahenduse küsimused, mis puudutasid Gibraltarit ja Küprost. "Kui siis rääkis pealäbirääkija Michel Barnier, et lahkumislepingust on täidetud 85%, siis nüüd nimetas ta, et 90% küsimustest on lahenduse leidnud."

Samas nentis peaminister, et Iiri piiri küsimuses kohtumisel edasi ei liigutud ning tempo on olnud oodatust aeglasem. "Ajaline surve on loomulikult olemas," märkis Ratas.

Suurima uudsusena pakkus Euroopa Liidu poolne läbirääkija Michel Barnier kohtumise eel välja pikendada üleminekuperioodi aasta võrra ehk 2021. aasta lõpuni. Bloombergi andmetel on Briti peaminister Theresa May valmis pikemat üleminekuaega kaaluma selleks, et ummikust välja pääseda.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets märkis, et üleminekuajal peaks selguma, kuidas kujunevad uued suhted brittide ja ülejäänud Euroopa Liidu vahel. “Britid täidavad sel perioodil kõiki Euroopa Liidu reegleid eraldi, teevad makseid Euroopa Liidu eelarvesse, kuid ei osale otsustamises,” lisas ta.

Kasemets täiendas, et palju küsimusi taandub detailidesse. “Toidukaupade puhul võib näiteks küsimus olla selles, kus toimub täpsemalt veterinaar- ja fütosanitaarkontroll. Samuti kuidas täidetakse tolli- ja maksudeklaratsioone - kes ja kus neid kontrollib. Seda ei pea kõike tegema füüsiliselt piiri peal, vaid seda saab ka teha kauplustes, ettevõtetes või sadamates.”

Edasiseks oli planeeritud novembri keskpaigus lisakohtumine, kuid selle toimumine jäi veel õhku. Luksemburgi peaminister Xavier Bettel sõnas Politicole, et novembris pole mõtet lihtsalt niisama kokku “kohvi ja saiakesi nautima” tulla. Kohtumise toimumine sõltub sellest, kas May suudab lagedale tulla Iiri piiri küsimuse lahendusega, mis sobiks kõikidele osapooltele (vt lisalugu).

Sama kinnitas Ratas, kes lausus, et novembris praeguse seisuga kohtumist ei toimu, kui just pealäbirääkija Barnier ei anna märku, et on olnud piisavalt edusamme. "Mina usun siiski, et kokkuleppe võimalus on suurem kui see, et lahkutakse ilma kokkuleppeta," sõnas peaminister.

Leedu president Dalia Grybauskaitė lausus kohtumise eel, et peamine probleem on selles, et Ühendkuningriik ei tea siiani, mida nad päris täpselt tahavad. “See on endiselt suur saladus,” lausus Leedu riigipea.

Korraliselt kohtuvad Euroopa Liidu riigipead uuesti detsembri keskpaigas. Kui jõutakse selleks ajaks kokkuleppele, peab see seejärel läbima nii europarlamendi hääletuse kui ka saama ratifitseeritud liikmesriikide ning Ühendkuningriigi parlamendis.

Briti Brexiti minister Dominic Raab lausus kolmapäeval Reutersile, et Briti parlament peab igal juhul kiitma heaks leppe, mida Euroopa Liiduga koos saavutatakse, vastasel juhul riskitakse sellega, et luuakse ebakindlust ettevõtetele ning kodanikele. Leiboristide esindaja Keir Starmer vastas, et sellega ei saa mitte kuidagi nõustuda - neile peab jääma õigus kritiseerida ettepanekut, mis nende lauale laekub.

See, kui õigeks ajaks lepinguni ei jõuta, tähendaks, et Ühendkuningriik peaks jätkama WTO ametlike kaubandusreeglite alusel ning seega tooks kaasa suuremad tariifid. Briti valitsus on prognoosinud, et WTO lahendus tähendaks 8%-list SKT kaotust järgmise 15 aasta jooksul. WTO hinnangul tähendaks lahkumisleppeta Brexit kõige suuremat SKT kahju EL riikidest (välja arvatud ÜK) Iirimaale (umbes 2,5%), seejärel Holland ja Taani.

Briti autotootjaid esindav organisatsioon (SMMT) teatas näiteks septembris, et lahkumisleppeta Brexit tähendaks neile 5 miljardi naela (5,7 miljardi euro) suurust arvet. Autotööstuse tarneahelad on sedavõrd tugevalt kahe regiooni vahel läbi põimunud. SMMT hoiatas, et kui kokkuleppeta diili puhul kanda imporditariifid üle otse tarbijale, siis Ühendkuningriigis toodetud autodel, mis müüakse Euroopa Liitu, tõuseks hind keskmiselt 2700 naela ehk rohkem kui 3000 euro võrra. Hinnatõus ootaks ees ka toidutööstust, eriti veiseliha, mida suures osas imporditakse Euroopa Liidust.

Kasemets lisas, et kui ühtepidi tuleks loomulikult valmistuda leppeta lahenduseks, siis on ka see osa läbirääkimistaktikast. “See võimalus on alati olemas, aga selle mõjud oleksid nii keerulised ja negatiivsed, et ma arvan, et see pole mitte kellegi huvides, et selline olukord tekiks,” lausus ta.

Samuti hoiatas Briti keskpanga juht Mark Carney, et leppe sõlmimata jätmine tähendaks majanduslikku kaost, sealjuures kaotaksid majade hinnad järgmise kolme aasta jooksul kolmandiku oma väärtusest. Carney lausus ajalehe Financial Timesi sõnul Briti valitsuse liikmetele, et keskpank ei suudaks sel juhul intressimäärasid alandades kriisi ära hoida - nii nagu tehti 2016. aastal referendumi järel -, vaid inflatsioon ning töötuse määr tõuseksid.

Pärast Brexiti referendumit koostas Bloomberg Brexiti baromeetri ehk indeksi, mille eesmärk on aimu anda, kuidas mõjutab Brexiti protsess Suurbritannia majandust. Indeks koosneb neljast suuremast näitajast: inflatsioon, kinnisvarahindade muutus Suurbritannia kolmes piirkonnas, tööturu näitajad ning ebakindlus.

Indeksi nullpunktiks on arvestatud sama näitaja keskmine perioodil jaanuar 2000 kuni juuni 2016 ehk Brexiti-kuu. Kui tulemus on üle nulli, näitab see, et Briti majandus on perioodiga võrreldes edenenud, tulemus alla nulli näitab aga, et Suurbritannia majandus teeb vähikäiku.

499 kilomeetrit pikk piir oleks pärast Brexitit ainus maismaapiir Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel. 1998. aasta Belfasti kokkulepe, mida tuntakse ka suure reede leppena, tõi Põhja-Iirimaale rahu. Leppes seisis, et piirikontrolli Põhja-Iirimaa ning Iiri Vabariigi vahel enam pole. Leppega loodi ka laiem regulatiivne raamistik ja institutsioonid, mis toetasid rahuprotsessi. Niisiis on inimesed nüüdseks juba pea 20 aastat harjunud vabalt ühest riigist teise käima, sest kahe riigi vaheline piir on nähtamatu.

Kuivõrd Brexit võib tuua erinevad tollireeglid, tähendaks see, et traditsioonilise piiri taastamine on kahe riigi vahel vajalik. Samas leppisid Euroopa Liit ja Suurbritannia möödunud aasta detsembris kokku, et kahe riigi vahelist füüsilist piiri ei tule, ka juhul, kui kaks osapoolt omavahel kokku leppida ei suudagi.

Piiriküsimuse väga oluline aspekt on mõistagi ka rahva reaktsioon. Iiri meedia on tähelepanu juhtinud, et kahe riigi vahele piiripunkti ehitamine võib lõppeda sellega, et rahvas ägestub ning see võib omakorda viia vägivalla ja konfliktini.

Segadust piiriküsimuses on palju, lahendusi vähevõitu. Brüssel usub endiselt, et füüsilist piiri kahe Iirimaa vahel saab vältida ning Belfasti kokkulepe jääb kehtima. Britid Euroopa Liidu pakutuga seni päri pole, ent samas pole välja käidud ka omapoolset head varianti.

Euroopa Liit pakub sisuliselt eraldi diili Põhja-Iirimaale. Selle idee kohaselt kuuluks Põhja-Iirimaa ka pärast Brexitit täielikult Euroopa Liidu tolliliitu ning oleks osa Euroopa Liidu ühisturust. See tähendaks omakorda, et Põhja-Iirimaa kuuluks Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla.

Briti peaminister Theresa May on öelnud, et ei ole seesuguse ettepanekuga nõus. May on põhjendanud, et laias plaanis tähendaks see Põhja-Iirimaa eraldamist Euroopa Liidust. Kuigi May on öelnud, et piiri kahe Iirimaa vahele ei tule, pole britid ise siiani käinud välja sisulist lahendust.

„Ma arvan endiselt, et on olemas võimalus, et Brexiti peatatakse,“ arvas Blair. Ta sõnas, et Briti parlamendi jaoks pole May siiamaani välja tulnud ühegi ettepanekuga, mis saaks enamuse toetuse.

2016. aasta juunis toimunud Brexiti referendumil hääletas 52% brittidest Euroopa Liidust lahkumise kasuks. Blair märkis, et ei saa välistada uut rahvahääletust, tõsi, selle fookus oleks mõnevõrra teistsugune. Endine peaminister selgitas, et uuel hääletusel võiks küsida brittidelt, kas and tahavad lahkuda Euroopa Liidust ilma leppeta või jääda Euroopa Liitu teistel, uuendatud tingimustel. Blair lisas, et Euroopa Liidu liidrid oleksid valmis liitu vajadusel ka reformima.

Briti hiljutised rahvaküsitlused näitavad, et inimesed on hakanud Euroopa Liitu varasemaga võrreldes mõnevõrra enam toetama. Samas on Briti peaminister Theresa May öelnud, et uut referendumit Suurbritannias ei tule.