"Ümbrikupalk on karistusvaba varastamine"

Kuigi ümbrikupalkade vastu võitlemine on olnud maksuametil terve selle aasta prioriteet, on olukord maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni ja maksuauditi osakonna juhi Oscar Õuna sõnul endiselt kehv. „Mustadelt palkadelt tekkiv maksukahju on 150 miljonit eurot aastas. Tegevust meil jagub,“ ütles Reitmann.

Maksuameti eesmärk on aastaks 2021 saavutada olukord, kus kõikidest tulusaajatest on ümbrikus saadud palga osakaal vaid 4%. See on umbes poole võrra vähem kui praegu, kusjuures eelmisel aastal tõusis ümbrikupalga osakaal lausa 13% peale.

Üks meede ümbrikupalga osakaalu vähendamisel on maksuameti selle aasta otsus hakata karistama ka töötajaid, kes musta palka eelistavad, mitte vaid tööandjaid, kes töötasu mustalt maksavad.

„Sisuliselt on see karistusvaba varastamine,“ ütles Reitmann. Tema sõnul on maksuametil senimaani olnud suhtumine, et ettevõtja on see, kes ümbrikupalga maksmist propageerib ja töötaja on olnud nõrgem pool. Nüüd aga on tööturg selgelt töötaja poole kaldu ehk siis töötajal on võimalus dikteerida, kuidas tema palgaga ümber käiakse. „Probleem on kahepoolne. Üks pool ei lepi ju asjades kokku, vaid seda teevad mõlemad. Seega võib musta palga eelistamine tulla ka töötaja poolt,“ selgitas Reitmann, miks maksuamet on hakanud lõpuks ümbrikupalgaga vahele jäädes ka töötajaid karistama.

„Oleme näinud palju suhtumist, et ega minuga ei juhtu midagi. Mõeldakse, et ümbrikupalka võib vastu võtta, sest vahele jääb ettevõtja, kes peab siis ka maksuametiga asjad ära klaarima. Töötaja ei kaota midagi, vaid saab riigilt samu teenuseid edasi ja kellelegi võlgu ei jääda,“ ütles Reitmann.

Maksuameti maksuauditi üksusejuht Oscar Õun lisas, et maksustatakse töötajat ainult siis, kui on tõendatud töötaja tahe ümbrikupalka saada ning sellele lisaks on teada, et ettevõttelt on tõenäosus maksmata jäetud makse kätte saada väike. „Näiteks siis, kui ettevõttel on maksuvõlg või on firma tegevust lõpetamas,“ ütles ta.

Reitmann ja Õun rõhutasid, et maksuamet ei karista igat töötajat, kes ümbrikupalka on saanud, vaid töötaja vastutuse rakendamine sõltub igast konkreetsest juhtumist.

Äripäevale teadaolevalt on maksuamet saatnud ka osale töötajatele kirju, milles nad märgivad, et maksuametil on kahtlus, et tööandja deklareerib väiksemat palka, kui on töötajate tegelik palk. Maksuamet soovitab sellistes kirjades töötajatel ümbrikupalgaga mitte mingil juhul nõustuda ja asjad üle kontrollida, samuti hoiatab, et ümbrikupalga saamine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Näiteks on selliseid kirju saadetud väikestele ehitusettevõtetele maakondades.

Ettevõtja ning hotellide- ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa tõdes, et kuigi ta on teadlik maksuameti plaanist läheneda ümbrikupalkadega võitlemisele uut moodi ehk töötaja kaudu, ei ole ta konkreetsetest tegudest veel kuulnud. „Plaan ise on aga väga mõistlik, meie sektoris on ümbrikupalk tõsine probleem,“ jätkas Loodmaa. Ta selgitas, et majutus- ja toitlustussektorisse satub palju neid noori, kes tahavad töötada lühiajaliselt ning seetõttu nad ei mõtle ka maksude maksmisele ehk neile loeb parasjagu see summa, mille nad palgana kätte saavad.

Loodmaa tõdes, et kui maksuamet on nõus lähenema töötajatele ning kutsuma üles ümbrikupalka mitte vastu võtma, on see igati tänuväärne. Kui varem on maksuamet olnud pigem institutsioon, mis karistab inimesi, siis nüüd on Loodmaa hinnangul maksuameti roll avalikkuse silmis muutunud rohkem nõuandvaks.

Ehitusettevõtja Raivo Rand ütles samuti, et pole kursis maksuameti konkreetsete sammudega, kuid tõdes, et tegu on ressursimahuka tegevusega ja ilmselt oleks mõistlikum panustada ettevõtete kontrolli ja teadvustamisse. „Rohkem peaks rõhuma sellele, et makse makstaks ausalt,“ ütles Rand, kelle sõnul on ehituses makstava ümbrikupalga osakaal jäänud aina väiksemaks, sest petmisviise on ahtamalt ning maksuamet on teinud head tööd.

Oscar Õun märkis, et mitmele valdkonnale, näiteks ehitussektorile, on iseloomulik, et töötajad orienteeruvad netotasu järgi. „Neid ei huvita, mida brutopalga pealt makstakse ja mida selle eest saab,“ ütles ta.

Maksuamet paneb üha rohkem rõhku inimeste teadvustamisele, miks on maksude maksmine vajalik ja miks ei tohiks ümbrikupalgaga nõustuda. Reitmanni sõnul tahaks maksuamet jõuda selleni, et inimeste maksumoraal oleks parem ja et nad läheksid ise oma tööandja juurde ja ajaksid asjad korda.

Praegu taunib ümbrikupalga saamist ja sellega nõustumist umbes 70% töötajatest, kuid maksuameti siht on nende osakaalu tõsta 90–95% peale.

Õun märkis, et maksuametil on praegu ümbrikupalkade vastu võitlemisel kolm suunda. Esimene neist on maksumoraali kasvatamine, et inimesed ei nõustuks enam musta töötasuga.

Teine fookus on maksuametil sektorite spetsiifiliste lahenduste otsimine. Seda teeb maksuamet koostöös sektoritega. Näiteks on Õuna sõnul mitmelt ehitussektori tööandjalt olemas heakskiit luua elektrooniline töötajata register, mis aitab jälgida, et kõik objektil olevad töötajad oleksid seal seaduslikult. Samuti püüab maksuamet leida teenindussektoris head lahendust, kuidas teha online-kassad. „Kindlasti ei taha me tekitada täiendavaid kassanõudeid, kus kõik peavad hakkama kassasid välja vahetama,“ rääkis ta.

Kolmas oluline meede on teha järelevalvet ja olla pidevalt pildis. „Nii kui me pildis enam pole, kaob hea maksukäitumine ära,“ sõnas Õun.

Reitmann ja Õun märkisid, et kuigi ümbrikupalkade maksmise vastu võitlemine on neile prioriteetne, ei ole neil eraldi eesmärki käia ettevõtetes kohapeal kontrollimas. „See võib tekitada ka paljudele mainekahju, kui maksuhaldur oma vormis näiteks mõnda kohvikusse sisse astub,“ ütles Reitmann. Kõigepealt võetakse ettevõtetega ühendust kirja ja telefoni teel.

lõpetanud 130 tööjõumaksudega seotud kontrolli. Lisaks on olnud 106 kontakti, kus menetlust ei olnud vaja alustada.

teinud 314 töötamise registriga seotud probleemsete isikute menetlust. Paljudel kordadel kaasnesid ka maksudeklaratsioonide korrigeerimised.

määranud juurde makse (sh deklaratsioonide parandused) 3,17 miljonit eurot.

teinud ümbrikupalga teemal 178 nõustamist, sh 31 kontrolli raames.

kontrollinud 6751 füüsilise isiku töötamist.

Tuvastanud 471 registreerimata isikut (6,98%). Võrdluseks – 2017. aasta üheksa kuuga oli registreerimata isikute osakaal 6,41%, mis tähendab, et registreerimata isikute osakaal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on veidi kasvanud.

Alustanud kontrollipraktika juurutamist, kus määrab tulumaksu ümbrikupalka teadlikult vastu võtnud töötajale.

Ümbrikupalga maksmisel või vastuvõtmisel määrab maksuamet tasumata jäänud maksud ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Olenevalt juhtumist, näiteks kui tegemist on olnud teadlikku tegevusega, siis on võimalik ka väärteomenetluse korras määrata trahv, mis on kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Palts tõdes, et aina enam on ta ettevõtetelt kuulnud, et uue tulumaksukorra tõttu tahavad inimesed saada osa palka mustalt. Palts märkis, et kuna palgad on hakanud aina kiiremini kasvama, kipuvad töötajad ütlema tööandjale, et need peaksid arvesse võtma töötaja maksuvaba tulu ning hirmus midagi juurde maksta eelistavad nad ülejääva osa saada muudmoodi.

Seetõttu on Paltsi sõnul ka õigustatud, et ümbrikupalga eest tuleb vastutusele võtta nii tööandja kui ka töötaja. „Ma ei näe põhjust, miks peaks üks pool vastutusest vabanema. See ei ole õiglane,“ ütles Palts.

Samas tõdes ta, et kuigi on kursis maksuameti plaaniga hakata karistama ka töötajaid, pole ta kuulnud, et seda oleks üritatud praktiseerida. „See mõte iseenesest on väga mõistlik, sest neid olukordi on erisuguseid ja alati ei pruugi initsiaator olla tööandja. Tookord, kui teema tõstatus, mõtlesime, et sedaviisi on mõistlik läheneda, kui maksuamet näeb, et see on põhjendatud,“ meenutas Palts. Ta hindas, et töötajale otse lähenemine võiks olla efektiivne. „Ka muudel juhtudel on elu näidanud, et teated töötavad,“ ütles ta.