Rail Baltic meelitab välisinvestoreid

„Kolme Balti riiki on planeeritud raudteeohutuse ja tehnoloogia viimane sõna,“ kiitis Triniti partner Tõnis Tamme tulevast 870 kilomeetri pikkust trassi. Tema sõnul hakkab raudtee läbima kolme multimodaalset kaubaterminali, mis asuvad Eestis Muugal, Lätis Salaspilsis ja Leedus Kaunases. Seejuures ei hakka kaupade transport toimuma ainult läbi mereäärsete terminalide, vaid muuhulgas plaanitakse kuivsadamat Rae valda. „Kõik kaubad ei pea sadamate vahel liikuma, vaid võivad paikneda kuivsadamas, kus neid mööda raudteed erinevatesse kohtadesse edasi liigutatakse,“ märkis Tamme.

Lisaks tagatakse trassil reisirongide liiklustihedus iga 2 tunni tagant ning võimaldatakse seda kasutada kohaliku rongiliikluse huvides. „Lõunapoolsematele inimestele tekib võimalus saada kiiresti Tallinna lennujaama, üks võimalus tekib juurde,“ viitas ta sellele, et Rail Baltic on kasulik mitmetele meie infrastruktuuri osadele ning üheks selgeks võitjaks on lennurajatised, mis saavad parema ligipääsetavuse.

Veel näeb Tamme 2026. aastaks valmiva ja 5,8 miljardit eurot maksvast projektist võitmas kohalikke ettevõtteid, kes selle valmimisse erinevate hangete kaudu panustada saavad. „Rail Baltic kuulub Euroopa kuue suurema projekti hulka,“ rõhutas ta. „Kuna see asub Euroopa Liidu äärealal, siis teadmine siinsest turust on suurte Euroopa ehituskontsernide peakorterites väike ning kõik on aru saanud, et kaasata tuleb kohalikke partnereid,“ selgitas ta.

Meelitab välisinvestoreid

Rail Baltic Estonia projekti juht Vaiko Eggerti sõnul on Eesti tulevasest trassist kasu saanud juba täna. Seda siia saabunud välisinvesteeringute näol. „Muuga sadamasse on tulnud kaks uut ettevõtet, üks on Hamburg Hafen und Logistik, kellel on siin väga suured plaanid ning teine ettevõte on söeterminali uus omanik, üks õlikultuuride tootja, kes näeb samuti loodavat raudteetransporti siin tegutsemise suure eelisena,“ rääkis Eggert.

Tamme tõi välja, et Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola osalusel on loodud suuri transpordi ja logistika ettevõtteid ühendav ärivõrgustik, mille 23 liiget tunnevad Rail Balticuga seonduvate ärivõimaluste vastu märgatavat huvi. „On ootus, et raudteeühendus kolmes Balti riigis muutub moodsaks ja kaasaegseks ning suudab konkurentsi pakkuda varem oma hõppe ära teinud auto-, laeva- ja õhutranspordile, näiteks kiiresti riknevate kaupade puhul on kiire transport ülioluline,“ sõnas Tamme. „Konteinerteenus on täna kasvavas trendis, sellelt loodetakse suuremat kliendikesksust, paindlikkust ning seda, et seni mööda raudteed liikunud madalama lisandväärtusega mahukaupade asemele tekivad kõrgema lisandväärtusega kaubad.“

Viimaste maht ei pruugi olla küll suur, kuid nende veo juures tähtsustatakse kiiret ja vigadeta jõudmist ühest logistikakeskusest teise. „Maantee on end täna ammendamas, sest veoautodel on sõidupiirangud, ilmastikust ja liiklusõnnetustest tulenevad riskid, samuti pole maanteel enam väga palju autojuhte,“ kirjeldas Tamme tänaste transpordiliikide kitsaskohti. „Balti riikidele tähendab uus transpordikoridod väga suurt lisaväärtust,“ oli ta veendunud.

Suure Rail Balticu plussina näeb Tamme ka suuremat seotust Soomega. „Soome valitsus liitub ühisettevõttega kui osanik ning Soome soovib teha kapitaliinvesteeringuid ehk võtab asja väga tõsiselt,“ rääkis ta. „Soome tajub oma saarelist eraldatust ja ühenduste paljusus on nende jaoks oluline, selle kaudu tekib meie ja nende jaoks arktilise meretee potentsiaal, mille osaks Rail Baltik saab,“ kirjeldas ta laiemat ühenduspotentsiaali, mis tulevikus meie regiooni lisavõimalusi võib luua.

Riske ei karda

Kogu projekti võib mõjutada poliitiline risk, seda juhul kui pärast valimisi saab võimu juurde Rail Balticu suhtes skeptiline partei. Eggert riski realiseerumist ei karda. „Oleme erakondadega kohtunud, meil on valdava osa erakondade seas toetus olemas,“ oli ta positiivselt meelestatud. „Keegi arvutas projekti algul kokku, et selle teostamise aja jooksul toimub kolmes Balti riigis üle 40 valimise, kuid mul endal on tunne, et projekt saab teoks, hanked on väga konkreetne näide selle kohta, et asjad juba täna toimuvad, samuti on pöidlahoidjaid juurde tulnud,“ nägi ka Tamme positiivset.

Teine risk on seotud hangete vaidlustamisega, mis võib kogu projekti teostamise venima panna. „Selle vastu pole end lõplikult võimalik kindlustada,“ nentis Eggert. „Nii palju saab teha, et hanked poleks suuremahulised, vaid mitmes osas, siis saaks kõik soovijad mitmele osale pakkumisi teha ja kõik miunad ei oleks ühes korvis,“ vihjas ta võimalusele riski hajutada. Samuti on tema sõnul hangete miinimumkvaliteet ja -nõuded riikide vahel kokkulepitud ning ettevõtetele antakse nendeks piisalt aega valmistuda.

Saade Triniti eetris valmib koostöös advokaadibürooga Triniti ja on eetris kaks korda kuus. Saadet saab kuulata siit.