Vaikselt aga kindlalt: taastuvkütused söövad diisli välja

„Euroopa Liidus on niinimetatud puhaste sõidukite nõuded välja öeldud, aastaks 2025 tuleb süsihappegaasi heitmeid vähendada 15 ja aastaks 2030 30protsenti,“ rääkis Alexela Grupi juhatuse liige Marti Hääl Äripäeva raadio saates „Energiatund“. Ta tõi välja, et peagi hakkab kehtima 10protsendiline taastuvkütuse kasutamise nõue energiabilansis ning seetõttu tuleb end kurssi viia diislikütuse alternatiividega.

Samuti tuleb uute autode tootmisel arvestada peenosakeste, väävel- ja lämmastikoksiidi vähendamiseks kehtestatud nõuetega. „Tulevikku nähakse elektri- või vesiniktranspordis aga ka gaasitranspordis, olgu selleks siis CNG-, LNG-, aga ka LPG-kütus,“ rääkis Hääl.

Eesti vaatab kliimanõuete täitmisel eelkõige biometaani poole. „Maailma juhtivate autotööstusriikidega on raske konkureerida, samas saame meie vaadata, mida oleks tark teha kliimaeesmärkide täitmiseks siin kohapeal ning Eesti suurim võimalus on biogaasi tootmine,“ on Hääl veendunud. Tema sõnul kinnitab seda ka majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi suund alates 2015. aastast biometaani programmi arendamisel. „Liigutakse sinna, et see transpordis kasutusele võetaks,“ kinnitas Hääl.

Kõige lihtsam on Eestis biometaani kasutada ühistranspordis. „Siin saab riik taastuvkütuse propageerimisel kõige lihtsamini sõna sekka öelda,“ selgitas Hääl. „Näiteks ühistranspordi hankel saab anda rohkem punkte selle eest, et kasutatakse gaasibusse – Pärnus, Tartus, Võrus ja tegelikult ka Tallinnas see juba toimib.“

Ta selgitas, et biometaan toodetakse biogaasi rafineerimise või puhastamise käigus ning tegemist on metaanirikka taastuvkütusega. „Meil on selle tootmiseks väga palju kohalikku tooret – silo, läga, sõnnik, reoveesete, kõik see vajab jäätmete ringmajanduse kontekstis väärindamist ja taaskasutusele võtmist,“ kirjeldas ta Eestis leiduvat potentsiaali alternatiivkütuse tootmiseks.

Siiski tõdes Hääl, et tootmisvõimekuse arendamisel tuleb veel vaeva näha. Probleem seisneb tootmise hajutatuses, mis ajab fossiilse maagaasi müügihinna üles. Olukorra muutmiseks ning tootmise fokuseerimiseks on Hääle sõnul vajalik riigi selge signaal, et tegemist on prioriteetse valdkonnaga ka tulevikus.

Hääl nimetas biometaani eelisena diisli ees sellel töötavate mootorite vähest müra. „Kasu jõuab terviseteemadeni välja, näiteks rekajuhtidel on kabiinis oluliselt vaiksem,“ tõi ta näite. „Tarbija poole pealt vaadatuna on gaasitransport bensiinist ja diislikütusest soodsam,“ rõhutas ta.

Hääl tõi välja, et taastuvenergia allikatele tuleb transpordis mõelda juba seetõttu, et transpordivajadus lähiajal ilmselt kahekordistub. „Kui võtta arvesse inimeste arvu ja arengumaade elatustaseme kasvu, siis on see väga reaalne,“ arvas ta. Samas aitab vajaduse suurenemisest tulenevaid probleeme lisaks taastuvenergia kasutamisele lahendada ka jagamismajandus. „Praegune põlvkond ja järgmised ei pea asjade omamist vajalikuks, seda trendi vaadates võiks käivitada sõidujagamise ning nii ei ole autode arvu kahekordistumist karta – autode arv ei kasva, intensiivsus kasvab.“

Hääl näeb potentsiaali ka elektris. „Sellel on juba väga selgetes kasutusvaldkondades konkurentsitu eelis – näiteks linnasisene transport,“ tõi ta näite. „Samuti linnad, kus prügivedu toimub öösiti – seal on vaid aastate küsimus, kus diisel keelatakse ja öösel hakkavad tänavaid koristama vaikselt sõitvad elektril töötavad prügiautod,“ arvas Hääl ja lisas, et linnasiseste teenuste puhul pole ka laadimisaeg ja läbisõidupiirang elektriautode puhul niivõrd olulised.

Selle kõige juures rõhutas Hääl, et revolutsioonilised muutused ei toimu üleöö ning lähiajal alternatiivsed energialiigid veel diislit üle ei võta. „Diislikütus jääb veel pikalt domineerivaks kütuseliigiks,“ on Hääl veendunud. „Areng ei ole mitte revolutsiooniline, vaid evolutsiooniline – mastaabid on nii suured, et neid ei ole võimalik ühe nipsuga ümber pöörata,“ kinnitas ekspert.

Kuigi 2030. aastaks on seatud konkreetsed eesmärgid, ei tähenda need Hääle sõnul, et liikluses ei tohi neile mittevastavaid sõidukeid olla. „Lihtsalt müüa ei tohi enam selliseid sõidukeid,“ rääkis ta.

Samas on Hääle sõnul trend taastuvenergia kasutusele võtmiseks kindel ning järjepidev. „Euroopas on juba kaks linna, kuhu diiselmootoriga sõidukeid ei lasta,“ viitas ta Pariisile ja Düsseldorfile, kus piirang on seadusandlikul tasandil kehtestatud. „Piirangu põhjuseks on eelkõige peenosakesed ja tolm.“