Euroopa Liit sai Hiinalt väikse lobivõidu

Mõnes mõttes võiks öelda, et Euroopa Liidu lobistamine läks asja ette. Euroopa Liit ja Hiina leppisid kokku, et Hiina tehtavate välisinvesteeringute hind ei peaks olema tehnoloogiliste saladuste avaldamine. Lääne valitsused on olnud rahulolematud, et välisfirmad peavad Hiinas äri tegemiseks avaldama sealsetele äripartneritele tehnoloogilist tundlikku teavet.

Hiina peaminister Li Keqiang lubas tippkohtumisel, et selline surve kaob. Samuti nentis Li, et kohtumise tulemusena allkirjastatud dokument on midagi head nii Hiina reformide ja avanemise kui ka Euroopa ühtsuse ning jõukuse jaoks.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et head suhted on kasulikud mõlemale. "Meie koostöö on mõlemalt poolt vaadatuna igati mõistlik. Euroopa Liit on Hiina suurim kaubanduspartner ning Hiina on Euroopa Liidu jaoks suuruselt teine kaubanduspartner," lausus Juncker.

„Euroopa ettevõtted hakkavad nautima võrdset kohtlemist,“ ütles Li pärast kolm tundi kestnud kohtumist pressikonverentsil. Ta pakkus välja, et kui välisfirmad tunnevad ebavõrdset kohtlemist, võivad nad esitada vastava kaebuse ning seda hakatakse arutama.

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk aga nimetas kohtumist suureks läbimurdeks Euroopa Liidu ja Hiina suhetes.

Arutluselt ei jäänud välja ka Hiina uus investeerimisseadus, mis võeti vastu eelmisel kuul. Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua vahendab, et seadus toob kaasa stabiilse, läbipaistva ning etteennustatava turuolukorra, et ettevõtted saaksid nautida ausat konkurentsi.

Samas on tähelepanuväärne, et uue seadusega rakenduks välismaistele ettevõtetele nii-öelda eitusnimekiri 48 tööstussektorist, milles välisfirmade osalemine on piiratud. Nende sektorite sekka kuuluvad näiteks energia ja haridus. Samuti kontrollib Peking, kas välisfirma investeering kahjustab riigi rahvuslikke huvisid. Uus seadus sätestab ka seda, et kui mõni riik või regioon peaks olema „diskrimineeriv“ Hiina investeeringute suhtes, võivad hiinlased vastata samaga.

Euroopa Liidu ametnikud viitasid, et Hiina peaks nn eitusnimekirja siisi üle vaatama ja kärpima sektoreid, kuhu välismaiseid investeeringuid ei lubata. Peking lubas kohendatud nimekirjaga välja tulla juunis.

Samal ajal, kui Brüsseli kohtumist peetakse edulooks, kirjutas Hiina kommunistliku parteiga lähedalt seotud väljaanne, et kuigi USA president Donald Trump usub, et USA ja Hiina jõuavad kaubandusküsimustes kokkuleppele ja allkirjastavad kaubanduslepingu nelja nädala jooksul, on selle tõenäosus väike. Väljaanne Politico vahendab, et Hiina väljaanne Global Times avaldas juhtkirja, milles seisab, et Trumpi välja pakutud ajakava pole kindel ning peale surutud leppega ei jõua USA kuskile. Vastupidi, sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed.

Politico kirjutab, et läbirääkimistes Hiinaga paistab Euroopa Liit olevat edukam, sest kasutab ühelt poolt küll pehmemat lähenemist, aga samas on järjekindel ning tahab püsida dialoogis. Üks Euroopa Liidu anonüümseks jäänud diplomaat ütles Politicole, et Euroopal on Hiinas samad probleemid, mis USAlgi, ent neile viitamise stiil on siiski teine. „Üks pool on koostööaldis, dialoogis ning läbirääkimistes, teine kasutab ühepoolseid meetmeid väljaspool Maailma Kaubandusorganisatsiooni. Me oleme alati nendele erinevustele ka viidanud,“ ütles diplomaat.

Hiinlaste ringkäik Euroopas Brüsseli kohtumisega ei lõppenud. Li sõitis edasi Horvaatiasse Dubrovnikusse, kus kohtub neljapäeval ja reedel eraldi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Neist 11 kuulub ka Euroopa Liitu.